274. Dvem±, bhikkhave, pariyesan±ti ko anusandhi? Te bhikkh³ sammukh± dhammi½ katha½ soss±m±ti therassa bh±ra½ aka½su, thero tesa½ assamagamanamak±si. Te tattha nis²ditv± atiracch±nakathik± hutv± dhammiy± kath±ya nis²di½su. Atha bhagav± “aya½ tumh±ka½ pariyesan± ariyapariyesan± n±m±”ti dassetu½ ima½ desana½ ±rabhi. Tattha katam± ca, bhikkhave, anariyapariyesan±ti ettha yath± maggakusalo puriso paµhama½ vajjetabba½ ap±yamagga½ dassento “v±ma½ muñcitv± dakkhiºa½ gaºh±”ti vadati. Eva½ bhagav± desan±kusalat±ya paµhama½ vajjetabba½ anariyapariyesana½ ±cikkhitv± pacch± itara½ ±cikkhiss±m²ti uddes±nukkama½ bhinditv± evam±ha. J±tidhammoti j±yanasabh±vo. Jar±dhammoti j²raºasabh±vo. By±dhidhammoti by±dhisabh±vo. Maraºadhammoti maraºasabh±vo. Sokadhammoti socanakasabh±vo. Sa½kilesadhammoti sa½kilissanasabh±vo.
Puttabhariyanti putt± ca bhariy± ca. Esa nayo sabbattha. J±tar³parajatanti ettha pana j±tar³panti suvaººa½. Rajatanti ya½kiñci voh±r³paga½ loham±sak±di. J±tidhamm± hete, bhikkhave, upadhayoti ete pañcak±maguº³padhayo n±ma honti, te sabbepi j±tidhamm±ti dasseti. By±dhidhammav±r±d²su j±tar³parajata½ na gahita½, na hetassa s²sarog±dayo by±dhayo n±ma honti, na satt±na½ viya cutisaªkh±ta½ maraºa½, na soko uppajjati. Ay±d²hi pana sa½kilesehi sa½kilissat²ti sa½kilesadhammav±re gahita½. Tath± utusamuµµh±natt± j±tidhammav±re. Mala½ gahetv± j²raºato jar±dhammav±re ca.
275. Aya½ bhikkhave, ariy± pariyesan±ti, bhikkhave, aya½ niddosat±yapi ariyehi pariyesitabbat±yapi ariyapariyesan±ti veditabb±.
276. Ahampi suda½, bhikkhaveti kasm± ±rabhi? M³lato paµµh±ya mah±bhinikkhamana½ dassetu½. Eva½ kirassa ahosi– “bhikkhave, ahampi pubbe anariyapariyesana½ pariyesi½. Sv±ha½ ta½ pah±ya ariyapariyesana½ pariyesitv± sabbaññuta½ patto. Pañcavaggiy±pi anariyapariyesana½ pariyesi½su. Te ta½ pah±ya ariyapariyesana½ pariyesitv± kh²º±savabh³mi½ patt±. Tumhepi mama ceva pañcavaggiy±nañca magga½ ±ru¼h±. Ariyapariyesan± tumh±ka½ pariyesan±”ti m³lato paµµh±ya attano mah±bhinikkhamana½ dassetu½ ima½ desana½ ±rabhi.
277. Tattha daharova sam±noti taruºova sam±no. Susuk±¼akesoti suµµhu k±¼akeso, añjanavaººakesova hutv±ti attho. Bhadren±ti bhaddakena. Paµhamena vayas±ti tiººa½ vay±na½ paµhamavayena. Ak±mak±nanti aniccham±n±na½, an±daratthe s±mivacana½. Ass³ni mukhe etesanti assumukh±; tesa½ assumukh±na½, assukilinnamukh±nanti attho. Rudant±nanti kanditv± rodam±n±na½. Ki½ kusalagaves²ti ki½ kusalanti gavesam±no. Anuttara½ santivarapadanti uttama½ santisaªkh±ta½ varapada½, nibb±na½ pariyesam±noti attho. Yena ±¼±ro k±l±moti ettha ±¼±roti tassa n±ma½, d²ghapiªgalo kireso. Tenassa ±¼±roti n±ma½ ahosi. K±l±moti gotta½. Viharat±yasm±ti viharatu ±yasm±. Yattha viññ³ purisoti yasmi½ dhamme paº¹ito puriso. Saka½ ±cariyakanti attano ±cariyasamaya½. Upasampajja vihareyy±ti paµilabhitv± vihareyya. Ett±vat± tena ok±so kato hoti. Ta½ dhammanti ta½ tesa½ samaya½ tanti½. Pariy±puºinti sutv±va uggaºhi½.
Oµµhapahatamatten±ti tena vuttassa paµiggahaºattha½ oµµhapaharaºamattena; apar±para½ katv± oµµhasañcaraºamattaken±ti attho. Lapital±panamatten±ti tena lapitassa paµil±panamattakena. ѱºav±danti j±n±m²ti v±da½ Therav±danti thirabh±vav±da½, thero ahametth±ti eta½ vacana½. Ahañceva aññe c±ti na kevala½ aha½, aññepi bah³ eva½ vadanti. Kevala½ saddh±mattaken±ti paññ±ya asacchikatv± suddhena saddh±mattakeneva. Bodhisatto kira v±c±ya dhamma½ uggaºhantoyeva, “na k±l±massa v±c±ya pariyattimattameva asmi½ dhamme, addh± esa sattanna½ sam±patt²na½ l±bh²”ti aññ±si, tenassa etadahosi.
¾kiñcaññ±yatana½ pavedes²ti ±kiñcaññ±yatanapariyos±n± satta sam±pattiyo ma½ j±n±pesi. Saddh±ti im±sa½ sattanna½ sam±patt²na½ nibbattanatth±ya saddh±. V²riy±d²supi eseva nayo. Padaheyyanti payoga½ kareyya½. Nacirasseva ta½ dhamma½ saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vih±sinti bodhisatto kira v²riya½ paggahetv± katip±haññeva satta suvaººanisseºiyo pas±rento viya satta sam±pattiyo nibbattesi; tasm± evam±ha.
L±bh± no, ±vusoti anus³yako kiresa k±l±mo. Tasm± “aya½ adhun±gato, kinti katv± ima½ dhamma½ nibbattes²”ti us³ya½ akatv± pasanno pas±da½ pavedento evam±ha. Ubhova sant± ima½ gaºa½ parihar±m±ti “mah± aya½ gaºo, dvepi jan± parihar±m±”ti vatv± gaºassa sañña½ ad±si, “ahampi sattanna½ sam±patt²na½ l±bh², mah±purisopi sattannameva ettak± jan± mah±purisassa santike parikamma½ uggaºhatha, ettak± mayhan”ti majjhe bhinditv± ad±si. U¼±r±y±ti uttam±ya. P³j±y±ti k±l±massa kira upaµµh±k± itthiyopi puris±pi gandham±l±d²ni gahetv± ±gacchanti. K±l±mo– “gacchatha, mah±purisa½ p³jeth±”ti vadati. Te ta½ p³jetv± ya½ avasiµµha½ hoti, tena k±l±ma½ p³jenti. Mahaggh±ni mañcap²µh±ni ±haranti; t±nipi mah±purisassa d±petv± yadi avasiµµha½ hoti, attan± gaºh±ti. Gatagataµµh±ne varasen±sana½ bodhisattassa jagg±petv± sesaka½ attan± gaºh±ti. Eva½ u¼±r±ya p³j±ya p³jesi. N±ya½ dhammo nibbid±y±ti-±d²su aya½ sattasam±pattidhammo neva vaµµe nibbindanatth±ya, na virajjanatth±ya, na r±g±dinirodhatth±ya, na upasamatth±ya, na abhiññeyyadhamma½ abhij±nanatth±ya, na catumaggasambodh±ya, na nibb±nasacchikiriy±ya sa½vattat²ti attho.
Y±vadeva ±kiñcaññ±yatan³papattiy±ti y±va saµµhikappasahass±yuparim±ºe ±kiñcaññ±yatanabhave upapatti, t±vadeva sa½vattati, na tato uddha½. Evamaya½ punar±vattanadhammoyeva; yañca µh±na½ p±peti, ta½ j±tijar±maraºehi aparimuttameva maccup±saparikkhittamev±ti. Tato paµµh±ya ca pana mah±satto yath± n±ma ch±tajjhattapuriso manuññabhojana½ labhitv± sampiy±yam±nopi bhuñjitv± pittavasena v± semhavasena v± makkhik±vasena v± cha¹¹etv± puna eka½ piº¹ampi bhuñjiss±m²ti mana½ na upp±deti; evameva im± satta sam±pattiyo mahantena uss±hena nibbattetv±pi, t±su ima½ punar±vattik±dibheda½ ±d²nava½ disv±, puna ima½ dhamma½ ±vajjiss±mi v± sam±pajjiss±mi v± adhiµµhahiss±mi v± vuµµhahiss±mi v± paccavekkhiss±mi v±ti cittameva na upp±desi. Analaªkaritv±ti ala½ imin±, ala½ imin±ti punappuna½ alaªkaritv±. Nibbijj±ti nibbinditv±. Apakkaminti agam±si½.
278. Na kho r±mo ima½ dhammanti idh±pi bodhisatto ta½ dhamma½ uggaºhantoyeva aññ±si– “n±ya½ aµµhasam±pattidhammo udakassa v±c±ya uggahitamattova, addh± panesa aµµhasam±pattil±bh²”ti. Tenassa etadahosi– “na kho r±mo…pe… j±na½ passa½ vih±s²”ti. Sesamettha purimav±re vuttanayeneva veditabba½.
279. Yena uruvel± sen±nigamoti ettha uruvel±ti mah±vel±, mah±v±likar±s²ti attho. Atha v± ur³ti v±lik± vuccati; vel±ti mariy±d±, vel±tikkamanahetu ±haµ± uru uruvel±ti evamettha attho daµµhabbo. At²te kira anuppanne buddhe dasasahass± kulaputt± t±pasapabbajja½ pabbajitv± tasmi½ padese viharant± ekadivasa½ sannipatitv± katikavatta½ aka½su– “k±yakammavac²kamm±ni n±ma paresampi p±kaµ±ni honti, manokamma½ pana ap±kaµa½. Tasm± yo k±mavitakka½ v± by±p±davitakka½ v± vihi½s±vitakka½ v± vitakketi, tassa añño codako n±ma natthi; so attan±va att±na½ codetv± pattapuµena v±lika½ ±haritv± imasmi½ µh±ne ±kiratu, idamassa daº¹akamman”ti. Tato paµµh±ya yo t±disa½ vitakka½ vitakketi, so tattha pattapuµena v±lika½ ±kirati, eva½ tattha anukkamena mah±v±likar±si j±to. Tato ta½ pacchim± janat± parikkhipitv± cetiyaµµh±namak±si; ta½ sandh±ya vutta½– “uruvel±ti mah±vel±, mah±v±likar±s²ti attho”ti. Tameva sandh±ya vutta½– “atha v± ur³ti v±lik± vuccati, vel±ti mariy±d±. Vel±tikkamanahetu ±haµ± uru uruvel±ti evamettha attho daµµhabbo”ti.
Sen±nigamoti sen±ya nigamo. Paµhamakappik±na½ kira tasmi½ µh±ne sen±niveso ahosi; tasm± so padeso sen±nigamoti vuccati. “Sen±ni-g±mo”tipi p±µho. Sen±n² n±ma suj±t±ya pit±, tassa g±moti attho. Tadavasarinti tattha osari½. Ramaº²ya½ bh³mibh±ganti supupphitan±nappak±rajalajathalajapupphavicitta½ manoramma½ bh³mibh±ga½. P±s±dikañca vanasaº¹anti morapiñchakal±pasadisa½ pas±dajananavanasaº¹añca addasa½. Nadiñca sandantinti sandam±nañca maºikkhandhasadisa½ vimalan²las²talasalila½ nerañjara½ nadi½ addasa½. Setakanti parisuddha½ nikkaddama½. Supatitthanti anupubbagambh²rehi sundarehi titthehi upeta½. Ramaº²yanti rajatapaµµasadisa½ vippakiººav±lika½ pah³tamacchakacchapa½ abhir±madassana½. Samant± ca gocarag±manti tassa padesassa samant± avid³re gaman±gamanasampanna½ sampattapabbajit±na½ sulabhapiº¹a½ gocarag±mañca addasa½. Ala½ vat±ti samattha½ vata. Tattheva nis²dinti bodhipallaªke nisajja½ sandh±y±ha. Uparisuttasmiñhi tatthev±ti dukkarak±rikaµµh±na½ adhippeta½, idha pana bodhipallaªko. Ten±ha– “tattheva nis²din”ti. Alamida½ padh±n±y±ti ida½ µh±na½ padh±natth±ya samatthanti eva½ cintetv± nis²dinti attho.
280. Ajjhagamanti adhigacchi½ paµilabhi½. ѱºañca pana me dassananti sabbadhammadassanasamatthañca me sabbaññutaññ±ºa½ udap±di. Akupp± me vimutt²ti mayha½ arahattaphalavimutti akuppat±ya ca akupp±rammaºat±ya ca akupp±, s± hi r±g±d²hi na kuppat²ti akuppat±yapi akupp±, akuppa½ nibb±namass±rammaºantipi akupp±. Ayamantim± j±t²ti aya½ sabbapacchim± j±ti. Natthi d±ni punabbhavoti id±ni me puna paµisandhi n±ma natth²ti eva½ paccavekkhaºañ±ºampi me uppannanti dasseti.
281. Adhigatoti paµividdho. Dhammoti catusaccadhammo. Gambh²roti utt±nabh±vapaµikkhepavacanameta½. Duddasoti gambh²ratt±va duddaso dukkhena daµµhabbo, na sakk± sukhena daµµhu½. Duddasatt±va duranubodho, dukkhena avabujjhitabbo, na sakk± sukhena avabujjhitu½. Santoti nibbuto. Paº²toti atappako. Ida½ dvaya½ lokuttarameva sandh±ya vutta½. Atakk±vacaroti takkena avacaritabbo og±hitabbo na hoti, ñ±ºeneva avacaritabbo. Nipuºoti saºho. Paº¹itavedan²yoti samm±paµipada½ paµipannehi paº¹itehi veditabbo. ¾layar±m±ti satt± pañcasu k±maguºesu all²yanti. Tasm± te ±lay±ti vuccanti. Aµµhasatataºh±vicarit±ni ±layanti, tasm± ±lay±ti vuccanti. Tehi ±layehi ramant²ti ±layar±m±. ¾layesu rat±ti ±layarat±. ¾layesu suµµhu mudit±ti ±layasammudit±. Yatheva hi susajjita½ pupphaphalabharitarukkh±disampanna½ uyy±na½ paviµµho r±j± t±ya t±ya sampattiy± ramati, sammudito ±moditapamodito hoti, na ukkaºµhati, s±yampi nikkhamitu½ na icchati; evamimehipi k±m±layataºh±layehi satt± ramanti, sa½s±ravaµµe sammudit± anukkaºµhit± vasanti. Tena nesa½ bhagav± duvidhampi ±laya½ uyy±nabh³mi½ viya dassento “±layar±m±”ti-±dim±ha.