10. Satipaµµh±nasuttavaººan±
105. Eva½ me sutanti satipaµµh±nasutta½. Tattha kur³su viharat²ti kurun±mak± j±napadino r±jakum±r±, tesa½ niv±so ekopi janapado ru¼h²saddena kur³ti vuccati, tasmi½ kur³su janapade. Aµµhakath±cariy± pan±hu– mandh±tuk±le t²su d²pesu manuss± jambud²po n±ma buddhapaccekabuddhamah±s±vakacakkavattipabhut²na½ uttamapuris±na½ uppattibh³mi uttamad²po atiramaº²yoti sutv± raññ± mandh±tucakkavattin± cakkaratana½ purakkhatv± catt±ro d²pe anusa½y±yantena saddhi½ ±gama½su. Tato r±j± pariº±yakaratana½ pucchi– “Atthi nu kho manussalokato ramaº²yatara½ µh±nan”ti? “Kasm± deva eva½ bhaºasi? “Ki½ na passasi candimas³riy±na½ ±nubh±va½? “Nanu etesa½ µh±na½ ito ramaº²yataran”ti? R±j± cakkaratana½ purakkhatv± tattha agam±si. Catt±ro mah±r±j±no “mandh±tumah±r±j± ±gato”ti sutv±va “mahiddhiko mah±nubh±vo r±j± na sakk± yuddhena paµib±hitun”ti sakarajja½ niyy±tesu½. So ta½ gahetv± puna pucchi– “atthi nu kho ito ramaº²yatara½ µh±nan”ti. Athassa t±vati½sabhavana½ kathayi½su– “t±vati½sabhavana½, deva, ramaº²yatara½, tattha sakkassa devarañño ime catt±ro mah±r±j±no paric±rak± dov±rikabh³miya½ tiµµhanti. Sakko devar±j± mahiddhiko mah±nubh±vo. Tassim±ni pana upabhogaµµh±n±ni, yojanasahassubbedho vejayantap±s±do, pañcayojanasatubbedh± sudhamm± devasabh±, diya¹¹hayojanasatiko vejayantaratho, tath± er±vaºo hatth², dibbarukkhasahassapaµimaº¹ita½ nandanavana½ cittalat±vana½ ph±rusakavana½ missakavana½ Yojanasatubbedho p±ricchattako kovi¼±ro, tassa heµµh± saµµhiyojan±y±m± paºº±sayojanavitthat± pañcadasayojanubbedh± jayasumanapupphavaºº± paº¹ukambalasil±, yass± mudut±ya sakkassa nis²dato upa¹¹hak±yo anupavisat²”ti. Ta½ sutv± r±j± tattha gantuk±mo cakkaratana½ abbhukkiri Ta½ ±k±se patiµµh±si saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. Atha dvinna½ devalok±na½ vemajjhato cakkaratana½ otaritv± pathaviya½ patiµµh±si saddhi½ pariº±yakaratanappamukh±ya caturaªginiy± sen±ya. R±j± ekakova t±vati½sabhavana½ agam±si. Sakko “mandh±t± ±gato”ti sutv±va tassa paccuggamana½ katv±– “sv±gata½ te, mah±r±ja, saka½ te, mah±r±ja. Anus±sa, mah±r±j±”ti vatv± saddhi½ n±µakehi rajja½ dvebh±ge katv± eka½ bh±gamad±si. Rañño t±vati½sabhavane patiµµhitamattasseva manussabh±vo vigacchi, devabh±vo p±turahosi. Tassa kira sakkena saddhi½ paº¹ukambalasil±ya½ nisinnassa akkhinimisamattena n±natta½ paññ±yati. Ta½ asallakkhent± dev± sakkassa ca tassa ca n±natte muyhanti. So tattha dibbasampatti½ anubhavam±no y±va chatti½sa sakk± uppajjitv± cut±, t±va rajja½ k±retv± atittoyeva k±mehi tato cavitv± attano uyy±ne patiµµhito v±t±tapena phuµµhagatto k±lamak±si. Cakkaratane pana pathaviya½ patiµµhite pariº±yakaratana½ suvaººapaµµe mandh±tu-up±hana½ likh±petv± ida½ mandh±turajjanti rajjamanus±si. Tepi t²hi d²pehi ±gatamanuss± puna gantu½ asakkont± pariº±yakaratana½ upasaªkamitv± “deva maya½ rañño ±nubh±vena ±gat±, id±ni gantu½ na sakkoma, vasanaµµh±na½ no deh²”ti y±ci½su. So tesa½ ekeka½ janapadamad±si. Tattha pubbavidehato ±gatamanussehi ±vasitapadeso t±yeva purimasaññ±ya videharaµµhanti n±ma½ labhi. Aparagoy±nato ±gatamanussehi ±vasitapadeso aparantajanapadoti n±ma½ labhi. Uttarakuruto ±gatamanussehi ±vasitapadeso kururaµµhanti n±ma½ labh²ti Bahuke pana g±manigam±dayo up±d±ya bahuvacanena vohar²yati. Tena vutta½ “kur³su viharat²”ti. Kamm±sadhamma½ n±ma kur³na½ nigamoti. Kamm±sadhammanti ettha keci dha-k±rassa da-k±rena attha½ vaººayanti. Kamm±so ettha damitoti kamm±sadammo. Kamm±soti kamm±sap±do poris±do vuccati. Tassa kira p±de kh±ºukena viddhaµµh±ne vaºo ruhanto cittad±rusadiso hutv± ruhi, tasm± kamm±sap±doti paññ±yittha So ca tasmi½ ok±se damito poris±dabh±vato paµisedhito. Kena? Mah±sattena. Katarasmi½ j±taketi? Mah±sutasomaj±taketi eke. Ime pana ther± jayaddisaj±taketi vadanti. Tad± hi mah±sattena kamm±sap±do damito. Yath±ha–
“Putto yad± homi jayaddisassa,
pañc±laraµµh±dhipatissa atrajo;
cajitv±na p±ºa½ pitara½ pamocayi½,
kamm±sap±dampi caha½ pas±dayin”ti.
Keci pana dha-k±reneva attha½ vaººayanti. Kururaµµhav±s²na½ kira kuruvattadhammo tasmi½ kamm±so j±to, tasm± ta½ µh±na½ kamm±so ettha dhammo j±toti kamm±sadhammanti vuccati. Tattha niviµµhanigamass±pi etadeva n±ma½. Bhummavacanena kasm± na vuttanti? Avasanok±sato. Bhagavato kira tasmi½ nigame vasanok±so koci vih±ro n±hosi. Nigamato pana apakkamma aññatarasmi½ udakasampanne ramaº²ye bh³mibh±ge mah±vanasaº¹o ahosi. Tattha bhagav± vih±si. Ta½ nigama½ gocarag±ma½ katv±, tasm± evamettha attho veditabbo “kur³su viharati kamm±sadhamma½ n±ma kur³na½ nigamo, ta½ gocarag±ma½ katv±”ti.