Uddesav±rakath±vaŗŗan±
106. Ek±yano aya½, bhikkhave, maggoti. Kasm± bhagav± ida½ suttamabh±si? Kururaµµhav±s²na½ gambh²radesan±paµiggahaŗasamatthat±ya. Kururaµµhav±sino kira bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo utupaccay±disampannatt± tassa raµµhassa sapp±ya-utupaccayasevanena nicca½ kallasar²r± kallacitt± ca honti. Te cittasar²rakallat±ya anuggahitapańń±bal± gambh²rakatha½ pariggahetu½ samatth± honti. Tena tesa½ bhagav± ima½ gambh²radesan±paµiggahaŗasamatthata½ sampassanto ekav²satiy± µh±nesu kammaµµh±na½ arahatte pakkhipitv± ida½ gambh²rattha½ satipaµµh±nasutta½ abh±si. Yath± hi puriso suvaŗŗacaŖkoµaka½ labhitv± tattha n±n±pupph±ni pakkhipeyya, suvaŗŗamańj³sa½ v± pana labhitv± sattaratan±ni pakkhipeyya, eva½ bhagav± kururaµµhav±siparisa½ labhitv± gambh²radesana½ desesi. Tenevettha ańń±nipi gambh²ratth±ni d²ghanik±ye mah±nid±na½ mah±satipaµµh±na½ imasmi½ majjhimanik±ye s±ropama½ rukkh³pama½ raµµhap±la½ m±gaŗ¹iya½ ±neńjasapp±yanti ańń±nipi sutt±ni desesi. Apica tasmi½ janapade catasso paris± pakatiy±va satipaµµh±nabh±van±nuyogamanuyutt± viharanti, antamaso d±sakammakaraparijan±pi satipaµµh±nappaµisa½yuttameva katha½ kathenti. Udakatitthasuttakantanaµµh±n±d²supi niratthakakath± n±ma na pavattati. Sace k±ci itth² amma tva½ katara½ satipaµµh±nabh±vana½ manasikaros²ti pucchit± na kińc²ti vadati. Ta½ garahanti dhiratthu tava j²vita½, j²vam±n±pi tva½ matasadis±ti. Atha na½ m± d±ni puna evamak±s²ti ovaditv± ańńatara½ satipaµµh±na½ uggaŗh±penti. Y± pana aha½ asuka½ satipaµµh±na½ manasikarom²ti vadati. Tass± s±dhu s±dh³ti s±dhuk±ra½ datv± tava j²vita½ suj²vita½, tva½ n±ma manussatta½ patt±, tavatth±ya samm±sambuddho uppannoti-±d²hi pasa½santi. Na kevalańcettha manussaj±tiy±yeva satipaµµh±namanasik±rayutt±, te niss±ya viharant± tiracch±nagat±pi. Tatrida½ vatthu eko kira naµako suvapotaka½ gahetv± sikkh±pento vicarati. So bhikkhunupassaya½ upaniss±ya vasitv± gamanak±le suvapotaka½ pamussitv± gato. Ta½ s±maŗeriyo gahetv± paµijaggi½su. Buddharakkhitotissa n±ma½ aka½su. Ta½ ekadivasa½ purato nisinna½ disv± mah±ther² ±ha buddharakkhit±ti? Ki½ ayyeti. Atthi koci tava manasik±roti? Natthi ayyeti. ¾vuso pabbajit±na½ santike vasantena n±ma vissaµµha-attabh±vena bhavitu½ na vaµµati, kocideva manasik±ro icchitabbo, tva½ pana ańńa½ na sakkhissasi aµµhi aµµh²ti sajjh±ya½ karoh²ti. So theriy± ov±de µhatv± aµµhi aµµh²ti sajjh±yanto carati. Ta½ ekadivasa½ p±tova toraŗagge nis²ditv± b±l±tapa½ tapam±na½ eko sakuŗo nakhapańjarena aggahesi. So kiri kir²ti saddamak±si. S±maŗeriyo sutv± ayye buddharakkhito sakuŗena gahito, mocema nanti le¹¹u-±d²ni gahetv± anubandhitv± mocesu½. Ta½ ±netv± purato µhapita½ ther² ±ha Buddharakkhita, sakuŗena gahitak±le ki½ cintes²ti? Na ayye ańńa½ cintesi½, aµµhipuńjova aµµhipuńja½ gahetv± gacchati, katarasmimpi µh±ne vippakirissat²ti eva½ ayye aµµhipuńjameva cintesinti. S±dhu s±dhu, buddharakkhita, an±gate bhavakkhayassa te paccayo bhavissat²ti. Eva½ tattha tiracch±nagat±pi satipaµµh±namanasik±rayutt±, tasm± nesa½ bhagav± satipaµµh±nabuddhimeva janento ida½ sutta½ abh±si. Tattha ek±yanoti ekamaggo. Maggassa hi
Maggo pantho patho pajjo, ańjasa½ vaµum±yana½;
n±v± uttaraset³ ca, kullo ca bhisisaŖkamoti. (C³¼ani. 101)
Bah³ni n±m±ni. Sv±ya½ idha ayanan±mena vutto. Tasm± ek±yano aya½, bhikkhave, maggoti ettha ekamaggo aya½, bhikkhave, maggo, na dvedh±pathabh³toti evamattho daµµhabbo. Atha v± ekena ayitabboti ek±yano. Eken±ti gaŗasaŖgaŗika½ pah±ya v³pakaµµhena pavivittacittena. Ayitabboti paµipajjitabbo. Ayanti v± eten±ti ayano, sa½s±rato nibb±na½ gacchant²ti attho Ekassa ayano ek±yano, ekass±ti seµµhassa. Sabbasatt±na½ seµµho ca bhagav±, tasm± bhagavatoti vutta½ hoti. Kińc±pi hi tena ańńepi ayanti, eva½ santepi bhagavatova so ayano tena upp±ditatt±. Yath±ha so hi, br±hmaŗa, bhagav± anuppannassa maggassa upp±det±ti-±di (ma. ni. 3.79). Ayat²ti v± ayano, gacchati pavattat²ti attho. Ekasmi½ ayanoti ek±yano, imasmi½yeva dhammavinaye pavattati, na ańńatr±ti vutta½ hoti. Yath±ha imasmi½ kho, subhadda, dhammavinaye ariyo aµµhaŖgiko maggo upalabbhat²ti (d². ni. 2.214). Desan±bhedoyeva heso, attho paneko. Apica eka½ ayat²ti ek±yano. Pubbabh±ge n±n±mukhabh±van±nayappavattopi aparabh±ge eka½ nibb±nameva gacchat²ti vutta½ hoti. Yath±ha brahm± sahampati
Ek±yana½ j±tikhayantadass²,
magga½ paj±n±ti hit±nukamp²;
etena maggena tari½su pubbe,
tarissanti ye ca taranti oghanti. (Sa½. ni. 5.409).
Keci pana na p±ra½ diguŗa½ yant²ti g±th±nayena yasm± ekav±ra½ nibb±na½ gacchati. Tasm± ek±yanoti vadanti, ta½ na yujjati. Imassa hi atthassa saki½ ayanoti imin± byańjanena bhavitabba½. Yadi pana eka½ ayanamassa ek± gati pavatt²ti evamattha½ yojetv± vucceyya, byańjana½ yujjeyya, attho pana ubhayath±pi na yujjati. Kasm±? Idha pubbabh±gamaggassa adhippetatt±. K±y±dicatu-±rammaŗappavatto hi pubbabh±gasatipaµµh±namaggo idha adhippeto, na lokuttaro. So ca anekav±rampi ayati, anekańcassa ayana½ hoti. Pubbepi ca imasmi½ pade mah±ther±na½ s±kacch± ahosiyeva. Tipiµakac³¼an±gatthero pubbabh±gasatipaµµh±namaggoti ±ha. ¾cariyo panassa tipiµakac³¼asumatthero missakamaggoti ±ha. Pubbabh±go bhanteti. Missako ±vusoti. ¾cariye punappuna½ bhaŗante appaµib±hitv± tuŗh² ahosi. Pańha½ avinicchinitv±va uµµhahi½su. Ath±cariyatthero nh±nakoµµhaka½ gacchanto may± missakamaggo kathito, c³¼an±go pubbabh±goti ±d±ya voharati ko nu kho ettha nicchayoti suttanta½ ±dito paµµh±ya parivattento yo hi koci, bhikkhave, ime catt±ro satipaµµh±ne eva½ bh±veyya satta vass±n²ti imasmi½ µh±ne sallakkhesi, lokuttaramaggo uppajjitv± satta vass±ni tiµµham±no n±ma natthi, may± vutto missakamaggo na labbhati, c³¼an±gena diµµho pubbabh±gamaggova labbhat²ti ńatv± aµµhamiya½ dhammassavane saŖghuµµhe agam±si. Por±ŗakatther± kira piyadhammassavan± honti. Sadda½ sutv±va aha½ paµhama½, aha½ paµhamanti ekappah±reneva osaranti. Tasmińca divase c³¼an±gattherassa v±ro. Tena dhamm±sane nis²ditv± v²jani½ gahetv± pubbag±th±su vutt±su therassa ±sanapiµµhiya½ µhitassa etadahosi raho nis²ditv± na vakkh±m²ti. Por±ŗakatther± hi anus³yak± honti, na attano rucimeva ucchubh±ra½ viya eva½ ukkhipitv± vicaranti, k±raŗameva gaŗhanti, ak±raŗa½ vissajjenti. Tasm± thero ±vuso c³¼an±g±ti ±ha. So ±cariyassa viya saddoti dhamma½ µhapetv± ki½ bhanteti ±ha. ¾vuso c³¼an±ga may± vutto missakamaggo na labbhati, tay± vutto pubbabh±gasatipaµµh±namaggova labbhat²ti. Thero cintesi amh±ka½ ±cariyo sabbapariyattiko tepiµako sutabuddho, evar³passapi n±ma bhikkhuno aya½ pańho ±lu¼eti, an±gate mama bh±tik± ima½ pańha½ ±lu¼essant²ti sutta½ gahetv± ima½ pańha½ niccala½ kariss±m²ti paµisambhid±maggato ek±yanamaggo vuccati pubbabh±gasatipaµµh±namaggo
Magg±naµµhaŖgiko seµµho, sacc±na½ caturo pad±;
vir±go seµµho dhamm±na½, dvipad±nańca cakkhum±.
Eseva maggo natthańńo, dassanassa visuddhiy±;
etańhi tumhe paµipajjatha, m±rasenappamaddana½;
etańhi tumhe paµipann±, dukkhassanta½ karissath±ti. (Dha. pa. 273-275)
Sutta½ ±haritv± µhapesi.
Maggoti kenaµµhena maggo? Nibb±nagamanaµµhena nibb±natthikehi magganiyaµµhena ca. Satt±na½ visuddhiy±ti r±g±d²hi malehi abhijjh±visamalobh±d²hi ca upakkilesehi kiliµµhacitt±na½ satt±na½ visuddhatth±ya. Tath± hi imin±va maggena ito satasahassakapp±dhik±na½ catunna½ asaŖkhyeyy±na½ upari ekasmińńeva kappe nibbatte taŗhaŖkaramedhaŖkarasaraŗaŖkarad²paŖkaran±make buddhe ±di½ katv± sakyamunipariyos±n± aneke samm±sambuddh± anekasat± paccekabuddh± gaŗanapatha½ v²tivatt± ariyas±vak± c±ti ime satt± sabbe cittamala½ pav±hetv± paramavisuddhi½ patt±. R³pamalavasena pana sa½kilesavod±napańńattiyeva natthi. Tath± hi
R³pena sa½kiliµµhena, sa½kilissanti m±ŗav±;
r³pe suddhe visujjhanti, anakkh±ta½ mahesin±.
Cittena sa½kiliµµhena, sa½kilissanti m±ŗav±;
citte suddhe visujjhanti, iti vutta½ mahesin±.
Yath±ha cittasa½kiles±, bhikkhave, satt± sa½kilissanti, cittavod±n± visujjhant²ti (sa½. ni. 3.100). Tańca cittavod±na½ imin± satipaµµh±namaggena hoti. Ten±ha satt±na½ visuddhiy±ti. Sokaparidev±na½ samatikkam±y±ti sokassa ca paridevassa ca samatikkam±ya, pah±n±y±ti attho. Ayańhi maggo bh±vito santatimah±matt±d²na½ viya sokasamatikkam±ya, paµ±c±r±d²na½ viya ca paridevasamatikkam±ya ca sa½vattati. Ten±ha sokaparidev±na½ samatikkam±y±ti. Kińc±pi hi santatimah±matto
Ya½ pubbe ta½ visodhehi, pacch± te m±hu kińcana½;
majjhe ce no gahessasi, upasanto carissas²ti. (Su. ni. 955).
Ima½ g±tha½ sutv± saha paµisambhid±hi arahatta½ patto. Paµ±c±r±
Na santi putt± t±ŗ±ya, na pit± n±pi bandhav±;
antaken±dhipannassa, natthi ń±t²su t±ŗat±ti. (Dha. pa. 288).
Ima½ g±tha½ sutv± sot±pattiphale patiµµhit±. Yasm± pana k±yavedan±cittadhammesu kańci dhamma½ an±masitv± bh±van± n±ma natthi, tasm± tepi imin±va maggena sokaparideve samatikkant±ti veditabb±. Dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±y±ti k±yikadukkhassa ca cetasikadomanassassa c±ti imesa½ dvinna½ atthaŖgam±ya, nirodh±y±ti attho. Ayańhi maggo bh±vito tissatther±d²na½ viya dukkhassa, sakk±d²na½ viya ca domanassassa atthaŖgam±ya sa½vattati. Tatr±ya½ atthad²pan± s±vatthiya½ kira tisso n±ma kuµumbikaputto catt±l²sa hirańńakoµiyo pah±ya pabbajitv± ag±make arańńe viharati. Tassa kaniµµhabh±tubhariy± gacchatha na½ j²vit± voropeth±ti pańcasate core pesesi. Te gantv± thera½ pariv±retv± nis²di½su. Thero ±ha kasm± ±gatattha up±sak±ti? Ta½ j²vit± voropess±m±ti. P±µibhoga½ me up±sak± gahetv± ajjekaratti½ j²vita½ deth±ti. Ko te, samaŗa, imasmi½ µh±ne p±µibhogo bhavissat²ti? Thero mahanta½ p±s±ŗa½ gahetv± dve ³ruµµh²ni bhinditv± vaµµati up±sak± p±µibhogoti ±ha. Te apakkamitv± caŖkamanas²se aggi½ katv± nipajji½su. Therassa vedana½ vikkhambhetv± s²la½ paccavekkhato parisuddha½ s²la½ niss±ya p²tip±mojja½ uppajji Tato anukkamena vipassana½ va¹¹hento tiy±maratti½ samaŗadhamma½ katv± aruŗuggamane arahatta½ patto ima½ ud±na½ ud±nesi