5. C³¼asaccakasuttavaººan±
353. Eva½ me sutanti c³¼asaccakasutta½. Tattha mah±vane k³µ±g±ras±l±yanti mah±vana½ n±ma saya½j±ta½ aropima½ sapariccheda½ mahanta½ vana½. Kapilavatthus±mant± pana mah±vana½ himavantena saha ek±baddha½ apariccheda½ hutv± mah±samudda½ ±hacca µhita½. Ida½ t±disa½ na hoti. Sapariccheda½ mahanta½ vananti mah±vana½. K³µ±g±ras±l± pana mah±vana½ niss±ya kate ±r±me k³µ±g±ra½ antokatv± ha½savaµµakacchannena kat± sabb±k±rasampann± buddhassa bhagavato gandhakuµi veditabb±. Saccako nigaºµhaputtoti pubbe kira eko nigaºµho ca nigaºµh² ca pañca pañca v±dasat±ni uggahetv±, v±da½ ±ropess±m±ti jambud²pe vicarant± ves±liya½ sam±gat±. Licchavir±j±no disv±,– “tva½ ko, tva½ k±”ti pucchi½su. Nigaºµho– “aha½ v±da½ ±ropess±m²ti jambud²pe vicar±m²”ti ±ha. Nigaºµh²pi tath± ±ha. Licchavino, “idheva aññamañña½ v±da½ ±ropeth±”ti ±ha½su. Nigaºµh² attan± uggahit±ni pañcav±dasat±ni pucchi, nigaºµho kathesi. Nigaºµhena pucchitepi nigaºµh² kathesiyeva. Ekassapi na jayo, na par±jayo, ubho samasam±va ahesu½. Licchavino,– “tumhe ubhopi samasam± ±hiº¹itv± ki½ karissatha, idheva vasath±”ti geha½ datv± bali½ paµµhapesu½. Tesa½ sa½v±samanv±ya catasso dh²taro j±t±,– ek± sacc± n±ma, ek± lol± n±ma, ek± paµ±c±r± n±ma, ek± ±c±ravat² n±ma. T±pi paº¹it±va ahesu½, m±t±pit³hi uggahit±ni pañca pañca v±dasat±ni uggahesu½. T± vayapatt± m±t±pitaro avocu½– “amh±ka½ amm± kule d±rik± n±ma hiraññasuvaºº±d²ni datv± kulaghara½ pesitapubb± n±ma natthi. Yo pana ag±riko t±sa½ v±da½ madditu½ sakkoti, tassa p±daparic±rik± honti. Yo pabbajito t±sa½ madditu½ sakkoti, tassa santike pabbajanti. Tumhe ki½ karissath±”ti? Mayampi evameva kariss±m±ti. Catassopi paribb±jikavesa½ gahetv±, “aya½ jambud²po n±ma jambuy± paññ±yat²”ti jambus±kha½ gahetv± c±rika½ pakkami½su. Ya½ g±ma½ p±puºanti, tassa dv±re pa½supuñje v± v±likapuñje v± jambudhaja½ µhapetv±,– “yo v±da½ ±ropetu½ sakkoti, so ima½ maddat³”ti vatv± g±ma½ pavisanti. Eva½ g±mena g±ma½ vicarantiyo s±vatthi½ p±puºitv± tatheva g±madv±re jambudhaja½ µhapetv± sampattamanuss±na½ ±rocetv± antonagara½ paviµµh±. Tena samayena bhagav± s±vatthi½ niss±ya jetavane viharati. Ath±yasm± s±riputto gil±ne pucchanto ajaggitaµµh±na½ jagganto attano kiccamahantat±ya aññehi bhikkh³hi div±tara½ g±ma½ piº¹±ya pavisanto g±madv±re jambudhaja½ disv±,– “kimidan”ti d±rake pucchi. Te tamattha½ ±rocesu½. Tena hi maddath±ti. Na sakkoma, bhante, bh±y±m±ti. “Kum±r± m± bh±yatha, ‘kena amh±ka½ jambudhajo madd±pito’ti vutte, buddhas±vakena s±riputtattherena madd±pito, v±da½ ±ropetuk±m± jetavane therassa santika½ gacchath±ti vadeyy±th±”ti ±ha. Te therassa vacana½ sutv± jambudhaja½ madditv± cha¹¹esu½. Thero piº¹±ya caritv± vih±ra½ gato. Paribb±jik±pi g±mato nikkhamitv±, “amh±ka½ dhajo kena madd±pito”ti pucchi½su. D±rak± tamattha½ ±rocesu½. Paribb±jik± puna g±ma½ pavisitv± ekeka½ v²thi½ gahetv±,– “buddhas±vako kira s±riputto n±ma amhehi saddhi½ v±da½ karissati, sotuk±m± nikkhamath±”ti ±rocesu½. Mah±jano nikkhami, tena saddhi½ paribb±jik± jetavana½ agami½su. Thero– “amh±ka½ vasanaµµh±ne m±tug±massa ±gamana½ n±ma aph±sukan”ti vih±ramajjhe nis²di. Paribb±jik±yo gantv± thera½ pucchi½su– “tumhehi amh±ka½ dhajo madd±pito”ti? ¾ma, may± madd±pitoti. Maya½ tumhehi saddhi½ v±da½ kariss±m±ti. S±dhu karotha, kassa pucch± kassa vissajjana½ hot³ti? Pucch± n±ma amh±ka½ patt±, tumhe pana m±tug±m± n±ma paµhama½ pucchath±ti ±ha. T± catassopi cat³su dis±su µhatv± m±t±pit³na½ santike uggahita½ v±dasahassa½ pucchi½su. Thero khaggena kumudan±¼a½ chindanto viya pucchita½ pucchita½ nijjaµa½ niggaºµhi½ katv± kathesi, kathetv± puna pucchath±ti ±ha. Ettakameva, bhante, maya½ j±n±m±ti. Thero ±ha– “tumhehi v±dasahassa½ pucchita½ may± kathita½, aha½ pana eka½ yeva pañha½ pucchiss±mi, ta½ tumhe katheth±”ti. T± therassa visaya½ disv±, “pucchatha, bhante, by±kariss±m±”ti vattu½ n±sakkhi½su. “Vada, bhante, j±nam±n± by±kariss±m±”ti puna ±ha½su. Thero aya½ pana kulaputte pabb±jetv± paµhama½ sikkh±petabbapañhoti vatv±,– “eka½ n±ma kin”ti pucchi. T± neva anta½, na koµi½ addasa½su. Thero katheth±ti ±ha. Na pass±ma, bhanteti. Tumhehi v±dasahassa½ pucchita½ may± kathita½, mayha½ tumhe eka½ pañhampi kathetu½ na sakkotha, eva½ sante kassa jayo kassa par±jayoti? Tumh±ka½, bhante, jayo, amh±ka½ par±jayoti. Id±ni ki½ karissath±ti? T± m±t±pit³hi vuttavacana½ ±rocetv±, “tumh±ka½ santike pabbajiss±m±”ti ±ha½su. Tumhe m±tug±m± n±ma amh±ka½ santike pabbajitu½ na vaµµati, amh±ka½ pana s±sana½ gahetv± bhikkhuni-upassaya½ gantv± pabbajath±ti. T± s±dh³ti therassa s±sana½ gahetv± bhikkhunisaªghassa santika½ gantv± pabbaji½su. Pabbajit± ca pana appamatt± ±t±piniyo hutv± nacirasseva arahatta½ p±puºi½su. Aya½ saccako t±sa½ catunnampi kaniµµhabh±tiko. T±hi cat³hipi uttaritarapañño, m±t±pit³nampi santik± v±dasahassa½, tato bahutarañca b±hirasamaya½ uggahetv± katthaci agantv± r±jad±rake sippa½ sikkh±pento tattheva ves±liya½ vasati, paññ±ya atip³ritatt± kucchi me bhijjeyy±ti bh²to ayapaµµena kucchi½ parikkhipitv± carati, ima½ sandh±ya vutta½ “saccako nigaºµhaputto”ti. Bhassappav±dakoti bhassa½ vuccati kath±maggo, ta½ pavadati kathet²ti bhassappav±dako. Paº¹itav±doti aha½ paº¹itoti eva½ v±do. S±dhusammato bahujanass±ti ya½ ya½ nakkhattac±rena ±disati, ta½ ta½ yebhuyyena tatheva hoti, tasm± aya½ s±dhuladdhiko bhaddakoti eva½ sammato mah±janassa. V±dena v±da½ sam±raddhoti kath±maggena dosa½ ±ropito. ¾yasm± assaj²ti s±riputtattherassa ±cariyo assajitthero. Jaªgh±vih±ra½ anucaªkamam±noti tato tato licchavir±jagehato ta½ ta½ geha½ gamanatth±ya anucaªkamam±no. Yen±yasm± assaji tenupasaªkam²ti kasm± upasaªkami? Samayaj±nanattha½. Eva½ kirassa ahosi– “aha½ ‘samaºassa gotamassa v±da½ ±ropess±m²’ti ±hiº¹±mi, ‘samaya½ panassa na j±n±m²’ti na ±ropesi½. Parassa hi samaya½ ñatv± ±ropito v±do sv±ropito n±ma hoti. Aya½ pana samaºassa gotamassa s±vako paññ±yati assajitthero so attano satthu samaye kovido, et±ha½ pucchitv± katha½ patiµµh±petv± samaºassa gotamassa v±da½ ±ropess±m²”ti. Tasm± upasaªkami. Vinet²ti katha½ vineti, katha½ sikkh±pet²ti pucchati. Thero pana yasm± dukkhanti vutte up±rambhassa ok±so hoti, maggaphal±nipi pariy±yena dukkhanti ±gat±ni, ayañca dukkhanti vutte thera½ puccheyya– “bho assaji, kimattha½ tumhe pabbajit±”ti. Tato “maggaphalatth±y±”ti vutte,– “nayida½, bho assaji, tumh±ka½ s±sana½ n±ma, mah±-±gh±tana½ n±meta½, nirayussado n±mesa, natthi tumh±ka½ sukh±s±, uµµh±yuµµh±ya dukkhameva jir±pent± ±hiº¹ath±”ti dosa½ ±ropeyya, tasm± parav±dissa pariy±yakatha½ k±tu½ na vaµµati. Yath± esa appatiµµho hoti, evamassa nippariy±yakatha½ kathess±m²ti cintetv±, “r³pa½, bhikkhave, aniccan”ti ima½ anicc±nattavaseneva katha½ katheti. Dussutanti sotu½ ayutta½. 354. Santh±g±reti r±jakul±na½ atth±nus±sanasanth±g±ras±l±ya½. Yena te licchav² tenupasaªkam²ti eva½ kirassa ahosi– “aha½ pubbe samaya½ aj±nanabh±vena samaºassa gotamassa v±da½ na ±ropesi½, id±ni panassa mah±s±vakena kathita½ samaya½ j±n±mi, ime ca mama antev±sik± pañcasat± licchav² sannipatit±. Etehi saddhi½ gantv± samaºassa gotamassa v±da½ ±ropess±m²”ti tasm± upasaªkami. ѱtaññataren±ti ñ±tesu abhiññ±tesu pañcavaggiyattheresu aññatarena. Patiµµhitanti yath± tena patiµµhita½. Sace eva½ patiµµhissati, atha pana aññadeva vakkhati, tatra may± ki½ sakk± k±tunti id±neva piµµhi½ parivattento ±ha. ¾ka¹¹heyy±ti attano abhimukha½ ka¹¹heyya. Parika¹¹heyy±ti purato paµipaº±meyya. Samparika¹¹heyy±ti k±lena ±ka¹¹heyya, k±lena parika¹¹heyya. Soº¹ik±kilañjanti sur±ghare piµµhakilañja½. Soº¹ik±dhuttoti sur±dhutto. V±la½ kaººe gahetv±ti sur±pariss±vanatthavika½ dhovituk±mo kasaµanidhunanattha½ ubhosu kaººesu gahetv±. Odhuneyy±ti adhomukha½ katv± dhuneyya. Niddhuneyy±ti uddha½mukha½ katv± dhuneyya. Nipphoµeyy±ti punappuna½ papphoµeyya. S±ºadhovika½ n±m±ti ettha manuss± s±ºas±µakakaraºattha½ s±ºav±ke gahetv± muµµhi½ muµµhi½ bandhitv± udake pakkhipanti. Te tatiyadivase suµµhu kilinn± honti. Atha manuss± ambilay±gusur±d²ni ±d±ya tattha gantv± s±ºamuµµhi½ gahetv±, dakkhiºato v±mato sammukh± c±ti t²su phalakesu saki½ dakkhiºaphalake, saki½ v±maphalake, saki½ sammukhaphalake paharant± ambilay±gusur±d²ni bhuñjant± pivant± kh±dant± dhovanti. Mahant± k²¼± hoti. Rañño n±go ta½ k²¼a½ disv± gambh²ra½ udaka½ anupavisitv± soº¹±ya udaka½ gahetv± saki½ kumbhe saki½ piµµhiya½ saki½ ubhosu passesu saki½ antarasatthiya½ pakkhipanto k²¼ittha. Tadup±d±ya ta½ k²¼itaj±ta½ s±ºadhovika½ n±ma vuccati ta½ sandh±ya vutta½– “s±ºadhovika½ n±ma k²¼itaj±ta½ k²¼at²”ti. Ki½ so bhavam±no saccako nigaºµhaputto, yo bhagavato v±da½ ±ropessat²ti yo saccako nigaºµhaputto bhagavato v±da½ ±ropessati, so ki½ bhavam±no ki½ yakkho bhavam±no ud±hu indo, ud±hu brahm± bhavam±no bhagavato v±da½ ±ropessati? Na hi sakk± pakatimanussena bhagavato v±da½ ±ropetunti ayamettha adhipp±yo. 355. Tena kho pana samayen±ti yasmi½ samaye saccako ±r±ma½ p±visi, tasmi½. Kismi½ pana samaye p±vis²ti? Mah±majjhanhikasamaye. Kasm± pana tasmi½ samaye caªkamant²ti? Paº²tabhojanapaccayassa thinamiddhassa vinodanattha½. Div±padh±nik± v± te. T±dis±nañhi pacch±bhatta½ caªkamitv± nhatv± sar²ra½ utu½ gaºh±petv± nisajja samaºadhamma½ karont±na½ citta½ ekagga½ hoti. Yena te bhikkh³ti so kira kuhi½ samaºo gotamoti pariveºato pariveºa½ gantv± pucchitv± pavisiss±m²ti vilokento araññe hatth² viya caªkame caªkamam±ne pa½suk³likabhikkh³ disv± tesa½ santika½ agam±si. Ta½ sandh±ya, “yena te bhikkh³”ti-±di vutta½. Kaha½ nu kho, bhoti katarasmi½ ±v±se v± maº¹ape v±ti attho. Esa, aggivessana, bhagav±ti tad± kira bhagav± pacc³sak±le mah±karuº± sam±patti½ sam±pajjitv± dasasahassacakkav±¼e sabbaññutaññ±ºaj±la½ pattharitv± bodhaneyyasatta½ olokento addasa– “sve saccako nigaºµhaputto mahati½ licchaviparisa½ gahetv± mama v±da½ ±ropetuk±mo ±gamissat²”ti. Tasm± p±tova sar²rapaµijaggana½ katv± bhikkhusaªghapariv±ro ves±liya½ piº¹±ya caritv± piº¹ap±tapaµikkanto mah±paris±ya nis²ditu½ sukhaµµh±ne nis²diss±m²ti gandhakuµi½ apavisitv± mah±vane aññatarasmi½ rukkham³le div±vih±ra½ nis²di. Te bhikkh³ bhagavato vatta½ dassetv± ±gat±, saccakena puµµh± d³re nisinna½ bhagavanta½ dassent±, “esa aggivessana bhagav±”ti ±ha½su.