378. App±ºakanti nirass±saka½. Kamm±ragaggariy±ti kamm±rassa gaggaran±¼iy±. S²savedan± hont²ti kutoci nikkhamitu½ alabham±nehi v±tehi samuµµh±pit± balavatiyo s²savedan± honti. S²saveµha½ dadeyy±ti s²saveµhana½ dadeyya. Devat±ti bodhisattassa caªkamanakoµiya½ paººas±lapariveºas±mant± ca adhivatth± devat±. Tad± kira bodhisattassa adhimatte k±yad±he uppanne mucch± udap±di. So caªkameva nisinno hutv± papati. Ta½ disv± devat± evam±ha½su– “vih±rotveva so arahato”ti, “arahanto n±ma evar³p± honti matakasadis±”ti laddhiy± vadanti. Tattha y± devat± “k±laªkato”ti ±ha½su, t± gantv± suddhodanamah±r±jassa ±rocesu½– “tumh±ka½ putto k±laªkato”ti. Mama putto buddho hutv± k±laªkato, no ahutv±ti? Buddho bhavitu½ n±sakkhi, padh±nabh³miya½yeva patitv± k±laªkatoti. N±ha½ saddah±mi, mama puttassa bodhi½ apatv± k±laªkiriy± n±ma natth²ti. Aparabh±ge samm±sambuddhassa dhammacakka½ pavattetv± anupubbena r±jagaha½ gantv± kapilavatthu½ anuppattassa suddhodanamah±r±j± patta½ gahetv± p±s±da½ ±ropetv± y±gukhajjaka½ datv± antar±bhattasamaye etamattha½ ±rocesi– tumh±ka½ bhagav± padh±nakaraºak±le devat± ±gantv±, “putto te, mah±r±ja, k±laªkato”ti ±ha½s³ti. Ki½ saddahasi mah±r±j±ti? Na bhagav± saddahinti. Id±ni, mah±r±ja, supinappaµiggahaºato paµµh±ya acchariy±ni passanto ki½ saddahissasi? Ahampi buddho j±to, tvampi buddhapit± j±to, pubbe pana mayha½ aparipakke ñ±ºe bodhicariya½ carantassa dhammap±lakum±rak±lepi sippa½ uggahetu½ gatassa, “tumh±ka½ putto dhammap±lakum±ro k±laªkato, idamassa aµµh²”ti e¼akaµµhi½ ±haritv± dassesu½, tad±pi tumhe, “mama puttassa antar±maraºa½ n±ma natthi, n±ha½ saddah±m²”ti avocuttha, mah±r±j±ti imiss± aµµhuppattiy± bhagav± mah±dhammap±laj±taka½ kathesi. 379. M± kho tva½ m±ris±ti sampiy±yam±n± ±ha½su. Devat±na½ kir±ya½ piyaman±pavoh±ro, yadida½ m±ris±ti. Ajajjitanti abhojana½. Halanti vad±m²ti alanti vad±mi, ala½ imin± eva½ m± karittha, y±pess±mahanti eva½ paµisedhem²ti attho. 380-1. Maªguracchav²ti maªguramacchacchavi. Et±va paramanti t±sampi vedan±nameta½yeva parama½, uttama½ pam±ºa½. Pitu sakkassa kammante…pe… paµhama½ jh±na½ upasampajja viharit±ti rañño kira vappamaªgaladivaso n±ma hoti, tad± anekappak±ra½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiy±denti. Nagarav²thiyo sodh±petv± puººaghaµe µhap±petv± dhajapaµ±k±dayo uss±petv± sakalanagara½ devavim±na½ viya alaªkaronti. Sabbe d±sakammakar±dayo ahatavatthanivatth± gandham±l±dipaµimaº¹it± r±jakule sannipatanti. Rañño kammante naªgalasatasahassa½ yoj²yati. Tasmi½ pana divase ekena ³na½ aµµhasata½ yojenti. Sabbanaªgal±ni saddhi½ balibaddarasmiyottehi j±ºussoºissa ratho viya rajataparikkhitt±ni honti. Rañño ±lambananaªgala½ rattasuvaººaparikkhitta½ hoti. Balibadd±na½ siªg±nipi rasmipatod±pi suvaººaparikkhitt± honti. R±j± mah±pariv±rena nikkhamanto putta½ gahetv± agam±si. Kammantaµµh±ne eko jamburukkho bahalapattapal±so sandacch±yo ahosi. Tassa heµµh± kum±rassa sayana½ paññapetv± upari suvaººat±rakakhacita½ vit±na½ bandh±petv± s±ºip±k±rena parikkhip±petv± ±rakkha½ µhapetv± r±j± sabb±laªk±ra½ alaªkaritv± amaccagaºaparivuto naªgalakaraºaµµh±na½ agam±si. Tattha r±j± suvaººanaªgala½ gaºh±ti. Amacc± eken³na-aµµhasatarajatanaªgal±ni gahetv± ito cito ca kasanti. R±j± pana orato p±ra½ gacchati, p±rato v± ora½ gacchati. Etasmi½ µh±ne mah±sampatti hoti, bodhisatta½ pariv±retv± nisinn± dh±tiyo rañño sampatti½ passiss±m±ti antos±ºito bahi nikkhant±. Bodhisatto ito cito ca olokento kañci adisv± vegena uµµh±ya pallaªka½ ±bhujitv± ±n±p±ne pariggahetv± paµhamajjh±na½ nibbattesi. Dh±tiyo khajjabhojjantare vicaram±n± thoka½ cir±yi½su, sesarukkh±na½ ch±y± nivatt±, tassa pana rukkhassa parimaº¹al± hutv± aµµh±si. Dh±tiyo ayyaputto ekakoti vegena s±ºi½ ukkhipitv± anto pavisam±n± bodhisatta½ sayane pallaªkena nisinna½ tañca p±µih±riya½ disv± gantv± rañño ±rocayi½su– “kum±ro deva, eva½ nisinno aññesa½ rukkh±na½ ch±y± nivatt±, jamburukkhassa parimaº¹al± µhit±”ti. R±j± vegen±gantv± p±µih±riya½ disv±, “ida½ te, t±ta, dutiya½ vandanan”ti putta½ vandi. Idameta½ sandh±ya vutta½– “pitu sakkassa kammante…pe… paµhamajjh±na½ upasampajja viharit±”ti. Siy± nu kho eso maggo bodh±y±ti bhaveyya nu kho eta½ ±n±p±nassatipaµhamajjh±na½ bujjhanatth±ya maggoti. Sat±nus±riviññ±ºanti nayida½ bodh±ya maggo bhavissati, ±n±p±nassatipaµhamajjh±na½ pana bhavissat²ti eva½ eka½ dve v±re uppannasatiy± anantara½ uppannaviññ±ºa½ sat±nus±riviññ±ºa½ n±ma. Ya½ ta½ sukhanti ya½ ta½ ±n±p±nassatipaµhamajjh±nasukha½. 382. Paccupaµµhit± hont²ti paººas±lapariveºasammajjan±divattakaraºena upaµµhit± honti. B±hullikoti paccayab±hulliko. ¾vatto b±hull±y±ti rasagiddho hutv± paº²tapiº¹ap±t±d²na½ atth±ya ±vatto. Nibbijja pakkami½s³ti ukkaºµhitv± dhammaniy±meneva pakkant± bodhisattassa sambodhi½ pattak±le k±yavivekassa ok±sad±nattha½ dhammat±ya gat±. Gacchant± ca aññaµµh±na½ agantv± b±r±ºasimeva agama½su. Bodhisatto tesu gatesu addham±sa½ k±yaviveka½ labhitv± bodhimaº¹e apar±jitapallaªke nis²ditv± sabbaññutaññ±ºa½ paµivijjhi. 383. Vivicceva k±meh²ti-±di bhayabherave vuttanayeneva veditabba½. 387. Abhij±n±mi kho pan±hanti aya½ p±µiyekko anusandhi. Nigaºµho kira cintesi– “aha½ samaºa½ gotama½ eka½ pañha½ pucchi½. Samaºo gotamo ‘apar±pi ma½, aggivessana, apar±pi ma½, aggivessan±’ti pariyos±na½ adassento kathetiyeva. Kupito nu kho”ti? Atha bhagav±, aggivessana tath±gate anekasat±ya paris±ya dhamma½ desente kupito samaºo gotamoti ekopi vatt± natthi, paresa½ bodhanatth±ya paµivijjhanatth±ya eva tath±gato dhamma½ deset²ti dassento ima½ dhammadesana½ ±rabhi. Tattha ±rabbh±ti sandh±ya. Y±vadev±ti payojanavidhi paricchedaniyamana½. Ida½ vutta½ hoti– paresa½ viññ±panameva tath±gatassa dhammadesan±ya payojana½, tasm± na ekasseva deseti, yattak± viññ±t±ro atthi, sabbesa½ deset²ti. Tasmi½yeva purimasminti imin± ki½ dasset²ti? Saccako kira cintesi– “samaºo gotamo abhir³po p±s±diko suphusita½ dant±varaºa½, jivh± muduk±, madhura½ v±kkaraºa½, parisa½ rañjento maññe vicarati, anto panassa cittekaggat± natth²”ti. Atha bhagav±, aggivessana, na tath±gato parisa½ rañjento vicarati, cakkav±¼apariyant±yapi paris±ya tath±gato dhamma½ deseti, asall²no anupalitto ettaka½ ekavih±r², suññataphalasam±patti½ anuyuttoti dassetu½ evam±ha. Ajjhattamev±ti gocarajjhattameva. Sannis±dem²ti sannis²d±pemi, tath±gato hi yasmi½ khaºe paris± s±dhuk±ra½ deti, tasmi½ khaºe pubb±bhogena paricchinditv± phalasam±patti½ sam±pajjati, s±dhuk±rasaddassa nigghose avicchinneyeva sam±pattito vuµµh±ya µhitaµµh±nato paµµh±ya dhamma½ deseti, buddh±nañhi bhavaªgapariv±so lahuko hot²ti ass±sav±re pass±sav±re sam±patti½ sam±pajjanti. Yena suda½ niccakappanti yena suññena phalasam±dhin± niccak±la½ vihar±mi, tasmi½ sam±dhinimitte citta½ saºµhapemi sam±dah±m²ti dasseti. Okappaniyametanti saddahaniyameta½. Eva½ bhagavato ekaggacittata½ sampaµicchitv± id±ni attano ovaµµikas±ra½ katv± ±n²tapañha½ pucchanto abhij±n±ti kho pana bhava½ gotamo div± supit±ti ±ha. Yath± hi sunakho n±ma asambhinnakh²rapakkap±yasa½ sappin± yojetv± udarap³ra½ bhojitopi g³tha½ disv± akh±ditv± gantu½ na sakk±, akh±dam±no gh±yitv±pi gacchati, agh±yitv±va gatassa kirassa s²sa½ rujjati; evameva½ imassapi satth± asambhinnakh²rapakkap±yasasadisa½ abhinikkhamanato paµµh±ya y±va ±savakkhay± pas±dan²ya½ dhammadesana½ deseti. Etassa pana evar³pa½ dhammadesana½ sutv± satthari pas±damattampi na uppanna½, tasm± ovaµµikas±ra½ katv± ±n²tapañha½ apucchitv± gantu½ asakkonto evam±ha. Tattha yasm± thinamiddha½ sabbakh²º±sav±na½ arahattamaggeneva pah²yati, k±yadaratho pana up±dinnakepi hoti anup±dinnakepi. Tath± hi kamaluppal±d²ni ekasmi½ k±le vikasanti, ekasmi½ makul±ni honti, s±ya½ kesañci rukkh±nampi patt±ni patil²yanti, p±to vipph±rik±ni honti. Eva½ up±dinnakassa k±yassa darathoyeva darathavasena bhavaªgasotañca idha nidd±ti adhippeta½, ta½ kh²º±sav±nampi hoti. Ta½ sandh±ya, “abhij±n±mahan”ti-±dim±ha. Sammohavih±rasmi½ vadant²ti sammohavih±roti vadanti. 389. ¾sajja ±sajj±ti ghaµµetv± ghaµµetv±. Upan²teh²ti upanetv± kathitehi. Vacanappatheh²ti vacanehi. Abhinanditv± anumoditv±ti alanti cittena sampaµicchanto abhinanditv± v±c±yapi pasa½santo anumoditv±. Bhagavat± imassa nigaºµhassa dve sutt±ni kathit±ni. Purimasutta½ eko bh±ºav±ro, ida½ diya¹¹ho, iti a¹¹hatiye bh±ºav±re sutv±pi aya½ nigaºµho neva abhisamaya½ patto, na pabbajito, na saraºesu patiµµhito. Kasm± etassa bhagav± dhamma½ deses²ti? An±gate v±sanatth±ya. Passati hi bhagav±, “imassa id±ni upanissayo natthi, mayha½ pana parinibb±nato samadhik±na½ dvinna½ vassasat±na½ accayena tambapaººid²pe s±sana½ patiµµhahissati. Tatr±ya½ kulaghare nibbattitv± sampatte k±le pabbajitv± t²ºi piµak±ni uggahetv± vipassana½ va¹¹hetv± saha paµisambhid±hi arahatta½ patv± k±¼abuddharakkhito n±ma mah±kh²º±savo bhavissat²”ti. Ida½ disv± an±gate v±sanatth±ya dhamma½ desesi. Sopi tattheva tambapaººid²pamhi s±sane patiµµhite devalokato cavitv± dakkhiºagirivih±rassa bhikkh±c±rag±me ekasmi½ amaccakule nibbatto pabbajj±samatthayobbane pabbajitv± tepiµaka½ buddhavacana½ uggahetv± gaºa½ pariharanto mah±bhikkhusaªghaparivuto upajjh±ya½ passitu½ agam±si. Athassa upajjh±yo saddhivih±rika½ codess±m²ti tepiµaka½ buddhavacana½ uggahetv± ±gatena tena saddhi½ mukha½ datv± kath±mattampi na ak±si. So pacc³sasamaye vuµµh±ya therassa santika½ gantv±,– “tumhe, bhante, mayi ganthakamma½ katv± tumh±ka½ santika½ ±gate mukha½ datv± kath±mattampi na karittha, ko mayha½ doso”ti pucchi. Thero ±ha– “tva½, ±vuso, buddharakkhita ettakeneva ‘pabbajj±kicca½ me matthaka½ pattan’ti sañña½ karos²”ti. Ki½ karomi, bhanteti? Gaºa½ vinodetv± tva½ papañca½ chinditv± cetiyapabbatavih±ra½ gantv± samaºadhamma½ karoh²ti. So upajjh±yassa ov±de µhatv± saha paµisambhid±hi arahatta½ patv± puññav± r±jap³jito hutv± mah±bhikkhusaªghapariv±ro cetiyapabbatavih±re vasi. Tasmiñhi k±le tissamah±r±j± uposathakamma½ karonto cetiyapabbate r±jaleºe vasati. So therassa upaµµh±kabhikkhuno sañña½ ad±si– “yad± mayha½ ayyo pañha½ vissajjeti, dhamma½ v± katheti, tad± me sañña½ dadeyy±th±”ti. Theropi ekasmi½ dhammassavanadivase bhikkhusaªghapariv±ro kaºµakacetiyaªgaºa½ ±ruyha cetiya½ vanditv± k±¼atimbarurukkham³le aµµh±si. Atha na½ eko piº¹ap±tikatthero k±¼ak±r±masuttante pañha½ pucchi. Thero nanu, ±vuso, ajja dhammassavanadivasoti ±ha. ¾ma, bhante, dhammassavanadivasoti. Tena hi p²µhaka½ ±netha, idheva nisinn± dhammassavana½ kariss±m±ti. Athassa rukkham³le ±sana½ paññapetv± ada½su. Thero pubbag±th± vatv± k±¼ak±r±masutta½ ±rabhi. Sopissa upaµµh±kadaharo rañño sañña½ d±pesi. R±j± pubbag±th±su aniµµhit±suyeva p±puºi. Patv± ca aññ±takaveseneva parisante µhatv± tiy±maratti½ µhitakova dhamma½ sutv± therassa, idamavoca bhagav±ti vacanak±le s±dhuk±ra½ ad±si. Thero ñatv±, kad± ±gatosi, mah±r±j±ti pucchi. Pubbag±th± os±raºak±leyeva, bhanteti. Dukkara½ te mah±r±ja, katanti. Nayida½, bhante, dukkara½, yadi pana me ayyassa dhammakatha½ ±raddhak±lato paµµh±ya ekapadepi aññavihitabh±vo ahosi, tambapaººid²passa patodayaµµhinitudanamattepi µh±ne s±mibh±vo n±ma me m± hot³ti sapathamak±si. Tasmi½ pana sutte buddhaguº± parid²pit±, tasm± r±j± pucchi– “ettak±va, bhante, buddhaguº±, ud±hu aññepi atth²”ti. May± kathitato, mah±r±ja, akathitameva bahu appam±ºanti. Upama½, bhante, karoth±ti. Yath±, mah±r±ja kar²sasahassamatte s±likkhette ekas±lis²sato avasesas±l²yeva bah³, eva½ may± kathitaguº± app±, avases± bah³ti. Aparampi, bhante, upama½ karoth±ti. Yath±, mah±r±ja, mah±gaªg±ya oghapuºº±ya s³cip±sa½ sammukha½ kareyya, s³cip±sena gata-udaka½ appa½, sesa½ bahu, evameva may± kathitaguº± app±, avases± bah³ti. Aparampi, bhante, upama½ karoth±ti. Idha, mah±r±ja, c±takasakuº± n±ma ±k±se k²¼ant± vicaranti. Khuddak± s± sakuºaj±ti, ki½ nu kho tassa sakuºassa ±k±se pakkhapas±raºaµµh±na½ bahu, avaseso ±k±so appoti? Ki½, bhante, vadatha, appo tassa pakkhapas±raºok±so, avasesova bah³ti. Evameva, mah±r±ja, appak± may± buddhaguº± kathit±, avases± bah³ anant± appameyy±ti. Sukathita½, bhante, anant± buddhaguº± ananteneva ±k±sena upamit±. Pasann± maya½ ayyassa, anucchavika½ pana k±tu½ na sakkoma. Aya½ me duggatapaºº±k±ro imasmi½ tambapaººid²pe ima½ tiyojanasatika½ rajja½ ayyassa dem±ti. Tumhehi, mah±r±ja, attano pasann±k±ro kato, maya½ pana amh±ka½ dinna½ rajja½ tumh±ka½yeva dema, dhammena samena rajja½ k±rehi mah±r±j±ti.
Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya
Mah±saccakasuttavaººan± niµµhit±.