Sa½saµµh±ti ekupp±d±dilakkhaºena sa½yogaµµhena sa½saµµh±, ud±hu visa½saµµh±ti pucchati. Ettha ca thero maggapaññañca vipassan±viññ±ºañc±ti ime dve lokiyalokuttaradhamme missetv± bh³mantara½ bhinditv± samaya½ aj±nanto viya pucchat²ti na veditabbo. Maggapaññ±ya pana maggaviññ±ºena, vipassan±paññ±ya ca vipassan±viññ±ºeneva saddhi½ sa½saµµhabh±va½ pucchat²ti veditabbo. Theropissa tamevattha½ vissajjento ime dhamm± sa½saµµh±ti-±dim±ha. Tattha na ca labbh± imesa½ dhamm±nanti imesa½ lokiyamaggakkhaºepi lokuttaramaggakkhaºepi ekato uppann±na½ dvinna½ dhamm±na½. Vinibbhujitv± vinibbhujitv±ti visu½ visu½ katv± vinivaµµetv±, ±rammaºato v± vatthuto v± upp±dato v± nirodhato v± n±n±karaºa½ dassetu½ na sakk±ti attho. Tesa½ tesa½ pana dhamm±na½ visayo n±ma atthi. Lokiyadhamma½ patv± hi citta½ jeµµhaka½ hoti pubbaªgama½, lokuttara½ patv± paññ±. Samm±sambuddhopi hi lokiyadhamma½ pucchanto, “bhikkhu, tva½ katama½ pañña½ adhigato, ki½ paµhamamaggapañña½, ud±hu dutiya tatiya catuttha maggapaññan”ti na eva½ pucchati. Ki½ phasso tva½, bhikkhu, ki½ vedano, ki½ sañño, ki½ cetanoti na ca pucchati, cittavasena pana, “kiñcitto tva½, bhikkh³”ti (p±r±. 135) pucchati. Kusal±kusala½ paññapentopi “manopubbaªgam± dhamm±, manoseµµh± manomay±”ti (dha. pa. 1, 2) ca, “katame dhamm± kusal±? Yasmi½ samaye k±m±vacara½ kusala½ citta½ uppanna½ hot²”ti (dha. sa. 1) ca eva½ cittavaseneva paññ±peti. Lokuttara½ pucchanto pana ki½ phasso tva½ bhikkhu, ki½ vedano, ki½ sañño, ki½ cetanoti na pucchati. Katam± te, bhikkhu, paññ± adhigat±, ki½ paµhamamaggapaññ±, ud±hu dutiyatatiyacatutthamaggapaññ±ti eva½ paññ±vaseneva pucchati. Indriyasa½yuttepi “pañcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. Katam±ni pañca? Saddhindriya½ v²riyindriya½ satindriya½ sam±dhindriya½ paññindriya½. Kattha ca, bhikkhave, saddhindriya½ daµµhabba½? Cat³su sot±pattiyaªgesu ettha saddhindriya½ daµµhabba½. Kattha ca, bhikkhave, v²riyindriya½ daµµhabba½? Cat³su sammappadh±nesu ettha v²riyindriya½ daµµhabba½. Kattha ca, bhikkhave, satindriya½ daµµhabba½? Cat³su satipaµµh±nesu ettha satindriya½ daµµhabba½. Kattha ca, bhikkhave, sam±dhindriya½ daµµhabba½? Cat³su jh±nesu ettha sam±dhindriya½ daµµhabba½. Kattha ca, bhikkhave, paññindriya½ daµµhabba½? Cat³su ariyasaccesu ettha paññindriya½ daµµhabban”ti (sa½. ni. 5.478). Eva½ savisayasmi½yeva lokiyalokuttar± dhamm± kathit±. Yath± hi catt±ro seµµhiputt± r±j±ti r±japañcamesu sah±yesu nakkhatta½ k²¼iss±m±ti v²thi½ otiººesu ekassa seµµhiputtassa geha½ gatak±le itare catt±ro tuºh² nis²danti, gehas±mikova, “imesa½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ detha, gandham±l±laªk±r±d²ni deth±”ti gehe vic±reti. Dutiyassa tatiyassa catutthassa geha½ gatak±le itare catt±ro tuºh² nis²danti, gehas±mikova, “imesa½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ detha, gandham±l±laªk±r±d²ni deth±”ti gehe vic±reti. Atha sabbapacch± rañño geha½ gatak±le kiñc±pi r±j± sabbattha issarova, imasmi½ pana k±le attano geheyeva, “imesa½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ detha, gandham±l±laªk±r±d²ni deth±”ti vic±reti. Evameva½ kho saddh±pañcamakesu indriyesu tesu sah±yesu ekato v²thi½ otarantesu viya ek±rammaºe uppajjam±nesupi yath± paµhamassa gehe itare catt±ro tuºh² nis²danti, gehas±mikova vic±reti, eva½ sot±pattiyaªg±ni patv± adhimokkhalakkhaºa½ saddhindriyameva jeµµhaka½ hoti pubbaªgama½, ses±ni tadanvay±ni honti. Yath± dutiyassa gehe itare catt±ro tuºh² nis²danti, gehas±mikova vic±reti, eva½ sammappadh±n±ni patv± paggahaºalakkhaºa½ v²riyindriyameva jeµµhaka½ hoti pubbaªgama½, ses±ni tadanvay±ni honti. Yath± tatiyassa gehe itare catt±ro tuºh² nis²danti, gehas±mikova vic±reti, eva½ satipaµµh±n±ni patv± upaµµh±nalakkhaºa½ satindriyameva jeµµhaka½ hoti pubbaªgama½, ses±ni tadanvay±ni honti. Yath± catutthassa gehe itare catt±ro tuºh² nis²danti, gehas±mikova vic±reti, eva½ jh±navimokkhe patv± avikkhepalakkhaºa½ sam±dhindriyameva jeµµhaka½ hoti pubbaªgama½, ses±ni tadanvay±ni honti. Sabbapacch± rañño geha½ gatak±le pana yath± itare catt±ro tuºh² nis²danti, r±j±va gehe vic±reti, evameva ariyasacc±ni patv± paj±nanalakkhaºa½ paññindriyameva jeµµhaka½ hoti pubbaªgama½, ses±ni tadanvay±ni honti. Iti paµisambhid±patt±na½ agge µhapito mah±koµµhitatthero lokiyadhamma½ pucchanto citta½ jeµµhaka½ citta½ pubbaªgama½ katv± pucchi; lokuttaradhamma½ pucchanto pañña½ jeµµhaka½ pañña½ pubbaªgama½ katv± pucchi. Dhammasen±patis±riputtattheropi tatheva vissajjes²ti. Ya½ h±vuso, paj±n±t²ti ya½ catusaccadhammamida½ dukkhanti-±din± nayena maggapaññ± paj±n±ti. Ta½ vij±n±t²ti maggaviññ±ºampi tatheva ta½ vij±n±ti. Ya½ vij±n±t²ti ya½ saªkh±ragata½ aniccanti-±din± nayena vipassan±viññ±ºa½ vij±n±ti. Ta½ paj±n±t²ti vipassan±paññ±pi tatheva ta½ paj±n±ti. Tasm± ime dhamm±ti tena k±raºena ime dhamm±. Sa½saµµh±ti ekupp±da-ekanirodha-ekavatthuka-ek±rammaºat±ya sa½saµµh±. Paññ± bh±vetabb±ti ida½ maggapañña½ sandh±ya vutta½. Ta½sampayutta½ pana viññ±ºa½ t±ya saddhi½ bh±vetabbameva hoti. Viññ±ºa½ pariññeyyanti ida½ vipassan±viññ±ºa½ sandh±ya vutta½. Ta½sampayutt± pana paññ± tena saddhi½ parij±nitabb±va hoti. 450. Vedan± vedan±ti ida½ kasm± pucchati? Vedan±lakkhaºa½ pucchiss±m²ti pucchati. Eva½ santepi tebh³mikasammasanac±ravedan±va adhippet±ti sallakkhetabb±. Sukhampi vedet²ti sukha½ ±rammaºa½ vedeti anubhavati. Parato padadvayepi eseva nayo. “R³pañca hida½, mah±li, ekantadukkha½ abhavissa, dukkh±nupatita½ dukkh±vakkanta½ anavakkanta½ sukhena, nayida½ satt± r³pasmi½ s±rajjeyyu½. Yasm± ca kho, mah±li, r³pa½ sukha½ sukh±nupatita½ sukh±vakkanta½ anavakkanta½ dukkhena, tasm± satt± r³pasmi½ s±rajjanti, s±r±g± sa½yujjanti, sa½yog± sa½kilissanti. Vedan± ca hida½… saññ±… saªkh±r±… viññ±ºañca hida½, mah±li, ekantadukkha½ abhavissa…pe… sa½kilissant²”ti (sa½. ni. 3.70) imin± hi mah±lisuttapariy±yena idha ±rammaºa½ sukha½ dukkha½ adukkhamasukhanti kathita½. Apica purima½ sukha½ vedana½ ±rammaºa½ katv± apar± sukh± vedan± vedeti; purima½ dukkha½ vedana½ ±rammaºa½ katv± apar± dukkh± vedan± vedeti; purima½ adukkhamasukha½ vedana½ ±rammaºa½ katv± apar± adukkhamasukh± vedan± vedet²ti evamettha attho daµµhabbo. Vedan±yeva hi vedeti, na añño koci vedit± n±ma atth²ti vuttameta½. Saññ± saññ±ti idha ki½ pucchati? Sabbasaññ±ya lakkhaºa½. Ki½ sabbatthakasaññ±y±ti? Sabbasaññ±ya lakkhaºantipi sabbatthakasaññ±ya lakkhaºantipi ekameveta½, eva½ santepi tebh³mikasammasanac±rasaññ±va adhippet±ti sallakkhetabb±. N²lakampi sañj±n±t²ti n²lapupphe v± vatthe v± parikamma½ katv± upac±ra½ v± appana½ v± p±pento sañj±n±ti. Imasmiñhi atthe parikammasaññ±pi upac±rasaññ±pi appan±saññ±pi vaµµati. N²le n²lanti uppajjanakasaññ±pi vaµµatiyeva. P²tak±d²supi eseva nayo. Y± c±vuso, vedan±ti ettha vedan±, saññ±, viññ±ºanti im±ni t²ºi gahetv± paññ± kasm± na gahit±ti? Asabbasaªg±hikatt±. Paññ±ya hi gahit±ya paññ±ya sampayutt±va vedan±dayo labbhanti, no vippayutt±. Ta½ pana aggahetv± imesu gahitesu paññ±ya sampayutt± ca vippayutt± ca antamaso dve pañcaviññ±ºadhamm±pi labbhanti. Yath± hi tayo puris± sutta½ suttanti vadeyyu½, catuttho ratan±vutasuttanti. Tesu purim± tayo takkagatampi paµµivaµµak±digatampi ya½kiñci bahu½ sutta½ labhanti antamaso makkaµakasuttampi. Ratan±vutasutta½ pariyesanto manda½ labhati, eva½sampadamida½ veditabba½. Heµµhato v± paññ± viññ±ºena saddhi½ sampayoga½ labh±pit± vissaµµhatt±va idha na gahit±ti vadanti. Ya½ h±vuso, vedet²ti ya½ ±rammaºa½ vedan± vedeti, saññ±pi tadeva sañj±n±ti. Ya½ sañj±n±t²ti ya½ ±rammaºa½ saññ± sañj±n±ti, viññ±ºampi tadeva vij±n±t²ti attho. Id±ni sañj±n±ti vij±n±ti paj±n±t²ti ettha viseso veditabbo. Tattha upasaggamattameva viseso. J±n±t²ti pada½ pana aviseso. Tass±pi j±nanatthe viseso veditabbo. Saññ± hi n²l±divasena ±rammaºa½ sañj±nanamattameva, anicca½ dukkha½ anatt±ti lakkhaºapaµivedha½ p±petu½ na sakkoti. Viññ±ºa½ n²l±divasena ±rammaºañceva sañj±n±ti, anicc±dilakkhaºapaµivedhañca p±peti, ussakkitv± pana maggap±tubh±va½ p±petu½ na sakkoti. Paññ± n²l±divasena ±rammaºampi sañj±n±ti, anicc±divasena lakkhaºapaµivedhampi p±peti, ussakkitv± maggap±tubh±va½ p±petumpi sakkoti. Yath± hi heraññikaphalake kah±paºar±simhi kate aj±tabuddhi d±rako g±mikapuriso mah±heraññikoti t²su janesu oloketv± µhitesu aj±tabuddhi d±rako kah±paº±na½ cittavicittacaturassamaº¹alabh±vameva j±n±ti, ida½ manuss±na½ upabhogaparibhoga½ ratanasammatanti na j±n±ti. G±mikapuriso citt±dibh±vañceva j±n±ti, manuss±na½ upabhogaparibhogaratanasammatabh±vañca. “Aya½ k³µo aya½ cheko aya½ karato aya½ saºho”ti pana na j±n±ti. Mah±heraññiko citt±dibh±vampi ratanasammatabh±vampi k³µ±dibh±vampi j±n±ti, j±nanto ca pana na½ r³pa½ disv±pi j±n±ti, ±koµitassa sadda½ sutv±pi, gandha½ gh±yitv±pi, rasa½ s±yitv±pi, hatthena garukalahukabh±va½ upadh±retv±pi asukag±me katotipi j±n±ti, asukanigame asukanagare asukapabbatacch±y±ya asukanad²t²re katotipi, asuk±cariyena katotipi j±n±ti. Evameva½ saññ± aj±tabuddhid±rakassa kah±paºadassana½ viya n²l±divasena ±rammaºamattameva sañj±n±ti. Viññ±ºa½ g±mikapurisassa kah±paºadassana½ viya n²l±divasena ±rammaºampi sañj±n±ti, anicc±divasena lakkhaºapaµivedhampi p±peti. Paññ± mah±heraññikassa kah±paºadassana½ viya n²l±divasena ±rammaºampi sañj±n±ti, anicc±divasena lakkhaºapaµivedhampi p±peti, ussakkitv± maggap±tubh±vampi p±peti. So pana nesa½ viseso duppaµivijjho. Ten±ha ±yasm± n±gaseno– “dukkara½, mah±r±ja, bhagavat± katanti. Ki½, bhante, n±gasena bhagavat± dukkara½ katanti? Dukkara½, mah±r±ja, bhagavat± kata½, imesa½ ar³p²na½ cittacetasik±na½ dhamm±na½ ek±rammaºe pavattam±n±na½ vavatth±na½ akkh±ta½, aya½ phasso, aya½ vedan±, aya½ saññ±, aya½ cetan±, ida½ cittan”ti (mi. pa. 2.7.16). Yath± hi tilatela½, s±sapatela½, madhukatela½, eraº¹akatela½, vas±telanti im±ni pañca tel±ni ekac±µiya½ pakkhipitv± divasa½ yamakamanthehi manthetv± tato ida½ tilatela½, ida½ s±sapatelanti ekekassa p±µiyekka½ uddharaºa½ n±ma dukkara½, ida½ tato dukkaratara½. Bhagav± pana sabbaññutaññ±ºassa suppaµividdhatt± dhammissaro dhammar±j± imesa½ ar³p²na½ dhamm±na½ ek±rammaºe pavattam±n±na½ vavatth±na½ akkh±si. Pañcanna½ mah±nad²na½ samudda½ paviµµhaµµh±ne, “ida½ gaªg±ya udaka½, ida½ yamun±y±”ti eva½ p±µiyekka½ udaka-uddharaºen±pi ayamattho veditabbo.