451. Nissaµµhen±ti nissaµena pariccattena v±. Tattha nissaµen±ti atthe sati pañcahi indriyeh²ti nissakkavacana½. Pariccatten±ti atthe sati karaºavacana½ veditabba½. Ida½ vutta½ hoti– pañcahi indriyehi nissaritv± manodv±re pavattena pañcahi v± indriyehi tassa vatthubh±va½ anupagamanat±ya pariccatten±ti. Parisuddhen±ti nirupakkilesena. Manoviññ±ºen±ti r³p±vacaracatutthajjh±nacittena. Ki½ neyyanti ki½ j±nitabba½. “Ya½kiñci neyya½ n±ma atthi dhamman”ti-±d²su (mah±ni. 69) hi j±nitabba½ neyyanti vutta½. ¾k±s±nañc±yatana½ neyyanti katha½ r³p±vacaracatutthajjh±nacittena ar³p±vacarasam±patti neyy±ti? R³p±vacaracatutthajjh±ne µhitena ar³p±vacarasam±patti½ nibbattetu½ sakk± hoti. Ettha µhitassa hi s± ijjhati. Tasm± “±k±s±nañc±yatana½ neyyan”ti-±dim±ha. Atha nevasaññ±n±saññ±yatana½ kasm± na vuttanti? P±µiyekka½ abhinives±bh±vato. Tattha hi kal±pato nayato sammasana½ labbhati, dhammasen±patisadisass±pi hi bhikkhuno p±µiyekka½ abhiniveso na j±yati. Tasm± theropi, “eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²”ti (ma. ni. 3.94) kal±pato nayato sammasitv± vissajjes²ti. Bhagav± pana sabbaññutaññ±ºassa hatthagatatt± nevasaññ±n±saññ±yatanasam±pattiyampi paropaññ±sa dhamme p±µiyekka½ a½guddh±reneva uddharitv±, “y±vat± saññ±sam±pattiyo, t±vat± aññ±paµivedho”ti ±ha.
Paññ±cakkhun± paj±n±t²ti dassanapariº±yakaµµhena cakkhubh³t±ya paññ±ya paj±n±ti. Tattha dve paññ± sam±dhipaññ± vipassan±paññ± ca. Sam±dhipaññ±ya kiccato asammohato ca paj±n±ti. Vipassan±paññ±ya lakkhaºapaµivedhena ±rammaºato j±nana½ kathita½. Kimatthiy±ti ko etiss± attho. Abhiññatth±ti-±d²su abhiññeyye dhamme abhij±n±t²ti abhiññatth±. Pariññeyye dhamme parij±n±t²ti pariññatth±. Pah±tabbe dhamme pajahat²ti pah±natth±. S± panes± lokiy±pi abhiññatth± ca pariññatth± ca vikkhambhanato pah±natth±. Lokuttar±pi abhiññatth± ca pariññatth± ca samucchedato pah±natth±. Tattha lokiy± kiccato asammohato ca paj±n±ti, lokuttar± asammohato.
452. Samm±diµµhiy± upp±d±y±ti vipassan±samm±diµµhiy± ca maggasamm±diµµhiy± ca. Parato ca ghosoti sapp±yadhammassavana½. Yoniso ca manasik±roti attano up±yamanasik±ro. Tattha s±vakesu api dhammasen±patino dve paccay± laddhu½ vaµµantiyeva. Thero hi kappasatasahass±dhika½ eka½ asaªkhyeyya½ p±ramiyo p³retv±pi attano dhammat±ya aºumattampi kilesa½ pajahitu½ n±sakkhi. “Ye dhamm± hetuppabhav±”ti (mah±va. 60) assajittherato ima½ g±tha½ sutv±vassa paµivedho j±to. Paccekabuddh±na½ pana sabbaññubuddh±nañca paratoghosakamma½ natthi, yonisomanasik±rasmi½yeva µhatv± paccekabodhiñca sabbaññutaññ±ºañca nibbattenti.
Anuggahit±ti laddh³pak±r±. Samm±diµµh²ti arahattamaggasamm±diµµhi. Phalakkhaºe nibbatt± cetovimutti phala½ ass±ti cetovimuttiphal±. Tadeva cetovimuttisaªkh±ta½ phala½ ±nisa½so ass±ti cetovimuttiphal±nisa½s±. Dutiyapadepi eseva nayo. Ettha ca catutthaphalapaññ± paññ±vimutti n±ma, avases± dhamm± cetovimutt²ti veditabb±. S²l±nuggahit±ti-±d²su s²lanti catup±risuddhis²la½. Sutanti sapp±yadhammassavana½. S±kacch±ti kammaµµh±ne khalanapakkhalanacchedanakath±. Samathoti vipassan±p±dik± aµµha sam±pattiyo. Vipassan±ti sattavidh± anupassan±. Catup±risuddhis²lañhi p³rentassa, sapp±yadhammassavana½ suºantassa, kammaµµh±ne khalanapakkhalana½ chindantassa, vipassan±p±dik±su aµµhasam±patt²su kamma½ karontassa, sattavidha½ anupassana½ bh±ventassa arahattamaggo uppajjitv± phala½ deti.
Yath± hi madhura½ ambapakka½ paribhuñjituk±mo ambapotakassa samant± udakakoµµhaka½ thira½ katv± bandhati. Ghaµa½ gahetv± k±lena k±la½ udaka½ ±siñcati. Udakassa anikkhamanattha½ mariy±da½ thira½ karoti. Y± hoti sam²pe valli v± sukkhadaº¹ako v± kipillikapuµo v± makkaµakaj±la½ v±, ta½ apaneti. Khaºitti½ gahetv± k±lena k±la½ m³l±ni parikhaºati. Evamassa appamattassa im±ni pañca k±raº±ni karoto so ambo va¹¹hitv± phala½ deti. Eva½sampadamida½ veditabba½. Rukkhassa samantato koµµhakabandhana½ viya hi s²la½ daµµhabba½, k±lena k±la½ udakasiñcana½ viya dhammassavana½, mariy±d±ya thirabh±vakaraºa½ viya samatho, sam²pe valli-±d²na½ haraºa½ viya kammaµµh±ne khalanapakkhalanacchedana½, k±lena k±la½ khaºitti½ gahetv± m³lakhaºana½ viya sattanna½ anupassan±na½ bh±van±. Tehi pañcahi k±raºehi anuggahitassa ambarukkhassa madhuraphalad±nak±lo viya imassa bhikkhuno imehi pañcahi dhammehi anuggahit±ya samm±diµµhiy± arahattaphalad±na½ veditabba½.
453. Kati pan±vuso, bhav±ti idha ki½ pucchati? M³lameva gato anusandhi, duppañño yehi bhavehi na uµµh±ti, te pucchiss±m²ti pucchati. Tattha k±mabhavoti k±mabhav³paga½ kamma½ kamm±bhinibbatt± up±dinnakkhandh±p²ti ubhayamekato katv± k±mabhavoti ±ha. R³p±r³pabhavesupi eseva nayo. ¾yatinti an±gate. Punabbhavassa abhinibbatt²ti punabbhav±bhinibbatti. Idha vaµµa½ pucchiss±m²ti pucchati. Tatr±tatr±bhinandan±ti r³p±bhinandan± sadd±bhinandan±ti eva½ tahi½ tahi½ abhinandan±, karaºavacane ceta½ paccatta½. Tatratatr±bhinandan±ya punabbhav±bhinibbatti hot²ti attho. Ett±vat± hi gamana½ hoti, ±gamana½ hoti, gaman±gamana½ hoti, vaµµa½ vattat²ti vaµµa½ matthaka½ p±petv± dassesi. Id±ni vivaµµa½ pucchanto “katha½ pan±vuso”ti-±dim±ha. Tassa vissajjane avijj±vir±g±ti avijj±ya khayanirodhena. Vijjupp±d±ti arahattamaggavijj±ya upp±dena. Ki½ avijj± pubbe niruddh±, atha vijj± pubbe uppann±ti? Ubhayameta½ na vattabba½. Pad²pujjalanena andhak±ravigamo viya vijjupp±dena avijj± niruddh±va hoti. Taºh±nirodh±ti taºh±ya khayanirodhena. Punabbhav±bhinibbatti na hot²ti eva½ ±yati½ punabbhavassa abhinibbatti na hoti, gamana½ ±gamana½ gaman±gamana½ upacchijjati, vaµµa½ na vattat²ti vivaµµa½ matthaka½ p±petv± dassesi.
454. Katama½ pan±vusoti idha ki½ pucchati? Ubhatobh±gavimutto bhikkhu k±lena k±la½ nirodha½ sam±pajjati. Tassa nirodhap±daka½ paµhamajjh±na½ pucchiss±m²ti pucchati. Paµhama½ jh±nanti idha ki½ pucchati? Nirodha½ sam±pajjanakena bhikkhun± aªgavavatth±na½ koµµh±saparicchedo n±ma j±nitabbo, ida½ jh±na½ pañcaªgika½ caturaªgika½ tivaªgika½ duvaªgikanti aªgavavatth±na½ koµµh±sapariccheda½ pucchiss±m²ti pucchati. Vitakkoti-±d²su pana abhiniropanalakkhaºo vitakko, anumajjanalakkhaºo vic±ro, pharaºalakkhaº± p²ti, s±talakkhaºa½ sukha½, avikkhepalakkhaº± cittekaggat±ti ime pañca dhamm± vattanti. Kataªgavippah²nanti idha pana ki½ pucchati? Nirodha½ sam±pajjanakena bhikkhun± upak±r±nupak±r±ni aªg±ni j±nitabb±ni, t±ni pucchiss±m²ti pucchati, vissajjana½ panettha p±kaµameva. Iti heµµh± nirodhap±daka½ paµhamajjh±na½ gahita½, upari tassa anantarapaccaya½ nevasaññ±n±saññ±yatanasam±patti½ pucchissati. Antar± pana cha sam±pattiyo sa½khitt±, naya½ v± dassetv± vissaµµh±ti veditabb±.
455. Id±ni viññ±ºanissaye pañca pas±de pucchanto pañcim±ni, ±vusoti-±dim±ha. Tattha gocaravisayanti gocarabh³ta½ visaya½. Aññamaññass±ti cakkhu sotassa sota½ v± cakkhuss±ti eva½ ekekassa gocaravisaya½ na paccanubhoti. Sace hi n²l±dibheda½ r³p±rammaºa½ samodh±netv± sotindriyassa upaneyya, “iªgha t±va na½ vavatthapehi vibh±vehi, ki½ n±meta½ ±rammaºan”ti. Cakkhuviññ±ºañhi vin±pi mukhena attano dhammat±ya eva½ vadeyya– “are andhab±la vassasatampi vassasahassampi paridh±vam±no aññatra may± kuhi½ etassa j±nanaka½ labhissasi, ±hara na½ cakkhupas±de upanehi, ahameta½ ±rammaºa½ j±niss±mi, yadi v± n²la½ yadi v± p²taka½, na hi eso aññassa visayo, mayheveso visayo”ti. Sesadv±resupi eseva nayo. Evamet±ni aññamaññassa gocara½ visaya½ na paccanubhonti n±ma. Ki½ paµisaraºanti etesa½ ki½ paµisaraºa½, ki½ et±ni paµisarant²ti pucchati. Mano paµisaraºanti javanamano paµisaraºa½. Mano ca nesanti manodv±rikajavanamano v± pañcadv±rikajavanamano v± etesa½ gocaravisaya½ rajjan±divasena anubhoti. Cakkhuviññ±ºañhi r³padassanamattameva, ettha rajjana½ v± dussana½ v± muyhana½ v± natthi. Etasmi½ pana dv±re javana½ rajjati v± dussati v± muyhati v±. Sotaviññ±º±d²supi eseva nayo.
Tatr±ya½ upam±– pañca kira dubbalabhojak± r±j±na½ sevitv± kicchena kasirena ekasmi½ pañcakulike g±me parittaka½ ±ya½ labhi½su. Tesa½ tattha macchabh±go ma½sabh±go yuttikah±paºo v±, bandhakah±paºo v±, m±pah±rakah±paºo v±, aµµhakah±paºo v±, so¼asakah±paºo v±, b±tti½sakah±paºo v±, catusaµµhikah±paºo v±, daº¹oti ettakamattameva p±puº±ti. Satavatthuka½ pañcasatavatthuka½ sahassavatthuka½ mah±bali½ r±j±va gaºh±ti. Tattha pañcakulikag±mo viya pañca pas±d± daµµhabb±; pañca dubbalabhojak± viya pañca viññ±º±ni; r±j± viya javana½; dubbalabhojak±na½ parittaka½ ±yap±puºana½ viya cakkhuviññ±º±d²na½ r³padassan±dimatta½. Rajjan±d²ni pana etesu natthi. Rañño mah±baliggahaºa½ viya tesu dv±resu javanassa rajjan±d²ni veditabb±ni.
456. Pañcim±ni, ±vusoti idha ki½ pucchati? Antonirodhasmi½ pañca pas±de. Kiriyamayapavattasmiñhi vattam±ne ar³padhamm± pas±d±na½ balavapaccay± honti. Yo pana ta½ pavatta½ nirodhetv± nirodhasam±patti½ sam±panno, tassa antonirodhe pañca pas±d± ki½ paµicca tiµµhant²ti ida½ pucchiss±m²ti pucchati. ¾yu½ paµicc±ti j²vitindriya½ paµicca tiµµhanti Usma½ paµicc±ti j²vitindriya½ kammajateja½ paµicca tiµµhati. Yasm± pana kammajatejopi j²vitindriyena vin± na tiµµhati, tasm± “usm± ±yu½ paµicca tiµµhat²”ti ±ha. Jh±yatoti jalato. Acci½ paµicc±ti j±lasikha½ paµicca. ¾bh± paññ±yat²ti ±loko n±ma paññ±yati. ¾bha½ paµicca acc²ti ta½ ±loka½ paµicca j±lasikh± paññ±yati.
Evameva kho, ±vuso, ±yu usma½ paµicca tiµµhat²ti ettha j±lasikh± viya kammajatejo. ¾loko viya j²vitindriya½. J±lasikh± hi uppajjam±n± ±loka½ gahetv±va uppajjati. S± tena attan± janita-±lokeneva sayampi aºu th³l± d²gh± rass±ti p±kaµ± hoti. Tattha j±lapavattiy± janita-±lokena tass±yeva j±lapavattiy± p±kaµabh±vo viya usma½ paµicca nibbattena kammajamah±bh³tasambhavena j²vitindriyena usm±ya anup±lana½. J²vitindriyañhi dasapi vass±ni…pe… vassasatampi kammajatejapavatta½ p±leti. Iti mah±bh³t±ni up±d±r³p±na½ nissayapaccay±divasena paccay±ni hont²ti ±yu usma½ paµicca tiµµhati. J²vitindriya½ mah±bh³t±ni p±let²ti usm± ±yu½ paµicca tiµµhat²ti veditabb±.
457. ¾yusaªkh±r±ti ±yumeva. Vedaniy± dhamm±ti vedan± dhamm±va. Vuµµh±na½ paññ±yat²ti sam±pattito vuµµh±na½ paññ±yati. Yo hi bhikkhu ar³papavatte ukkaºµhitv± saññañca vedanañca nirodhetv± nirodha½ sam±panno, tassa yath±paricchinnak±lavasena r³paj²vitindriyapaccay± ar³padhamm± uppajjanti. Eva½ pana r³p±r³papavatta½ pavattati. Yath± ki½? Yath± eko puriso j±l±pavatte ukkhaºµhito udakena paharitv± j±la½ appavatta½ katv± ch±rik±ya aªg±re pidh±ya tuºh² nis²dati. Yad± panassa puna j±l±ya attho hoti, ch±rika½ apanetv± aªg±re parivattetv± up±d±na½ datv± mukhav±ta½ v± t±lavaºµav±ta½ v± dad±ti. Atha j±l±pavatta½ puna pavattati. Evameva j±l±pavatta½ viya ar³padhamm±. Purisassa j±l±pavatte ukkaºµhitv± udakappah±rena j±la½ appavatta½ katv± ch±rik±ya aªg±re pidh±ya tuºh²bh³tassa nisajj± viya bhikkhuno ar³papavatte ukkaºµhitv± saññañca vedanañca nirodhetv± nirodhasam±pajjana½. Ch±rik±ya pihita-aªg±r± viya r³paj²vitindriya½. Purisassa puna j±l±ya atthe sati ch±rik±panayan±d²ni viya bhikkhuno yath±paricchinnak±l±pagamana½. Aggij±l±ya pavatti viya puna ar³padhammesu uppannesu r³p±r³papavatti veditabb±.
¾yu usm± ca viññ±ºanti r³paj²vitindriya½, kammajatejodh±tu, cittanti ime tayo dhamm± yad± ima½ r³pak±ya½ jahanti, ath±ya½ acetana½ kaµµha½ viya pathaviya½ cha¹¹ito set²ti attho. Vuttañceta½–
“¾yu usm± ca viññ±ºa½, yad± k±ya½ jahantima½;
apaviddho tad± seti, parabhatta½ acetanan”ti. (Sa½. ni. 3.95).
K±yasaªkh±r±ti ass±sapass±s±. Vac²saªkh±r±ti vitakkavic±r±. Cittasaªkh±r±ti saññ±vedan±. ¾y³ti r³paj²vitindriya½. Paribhinn±n²ti upahat±ni, vinaµµh±n²ti attho. Tattha keci “nirodhasam±pannassa cittasaªkh±r±va niruddh±”ti vacanato citta½ aniruddha½ hoti, tasm± sacittak± aya½ sam±patt²ti vadanti. Te vattabb±– “vac²saªkh±r±pissa niruddh±”ti vacanato v±c± aniruddh± hoti, tasm± nirodha½ sam±pannena dhammampi kathentena sajjh±yampi karontena nis²ditabba½ siy±. “Yo c±ya½ mato k±laªkato, tass±pi cittasaªkh±r± niruddh±”ti vacanato citta½ aniruddha½ bhaveyya, tasm± k±laªkate m±t±pitaro v± arahante v± jh±payantena anantariyakamma½ kata½ bhaveyya. Iti byañjane abhinivesa½ akatv± ±cariy±na½ naye µhatv± attho upaparikkhitabbo. Attho hi paµisaraºa½, na byañjana½.
Indriy±ni vippasann±n²ti kiriyamayapavattasmiñhi vattam±ne bahiddh± ±rammaºesu pas±de ghaµµentesu indriy±ni kilamant±ni upahat±ni makkhit±ni viya honti, v±t±d²hi uµµhitena rajena catumah±pathe µhapita-±d±so viya. Yath± pana thavik±ya½ pakkhipitv± mañj³s±d²su µhapito ±d±so antoyeva virocati, eva½ nirodha½ sam±pannassa bhikkhuno antonirodhe pañca pas±d± ativirocanti. Tena vutta½ “indriy±ni vippasann±n²”ti.
458. Kati pan±vuso, paccay±ti idha ki½ pucchati? Nirodhassa anantarapaccaya½ nevasaññ±n±saññ±yatana½ pucchiss±m²ti pucchati. Vissajjane panassa sukhassa ca pah±n±ti catt±ro apagamanapaccay± kathit±. Animitt±y±ti idha ki½ pucchati? Nirodhato vuµµh±nakaphalasam±patti½ pucchiss±m²ti pucchati. Avasesasam±pattivuµµh±nañhi bhavaªgena hoti, nirodh± vuµµh±na½ pana vipassan±nissand±ya phalasam±pattiy±ti tameva pucchati. Sabbanimitt±nanti r³p±d²na½ sabb±rammaº±na½. Animitt±ya ca dh±tuy± manasik±roti sabbanimitt±pagat±ya nibb±nadh±tuy± manasik±ro. Phalasam±pattisahaj±ta½ manasik±ra½ sandh±y±ha. Iti heµµh± nirodhap±daka½ paµhamajjh±na½ gahita½, nirodhassa anantarapaccaya½ nevasaññ±n±saññ±yatana½ gahita½, idha nirodhato vuµµh±nakaphalasam±patti gahit±ti.
Imasmi½ µh±ne nirodhakath± kathetabb± hoti. S±, “dv²hi balehi samann±gatatt± tayo ca saªkh±r±na½ paµippassaddhiy± so¼asahi ñ±ºacariy±hi navahi sam±dhicariy±hi vas²bh±vat±paññ± nirodhasam±pattiy± ñ±ºan”ti eva½ paµisambhid±magge (paµi. ma. 1.83) ±gat±. Visuddhimagge panass± sabb±k±rena vinicchayakath± kathit±.
Id±ni valañjanasam±patti½ pucchanto kati pan±vuso, paccay±ti-±dim±ha. Nirodhato hi vuµµh±nakaphalasam±pattiy± µhiti n±ma na hoti, eka½ dve cittav±rameva pavattitv± bhavaªga½ otarati. Ayañhi bhikkhu satta divase ar³papavatta½ nirodhetv± nisinno nirodhavuµµh±nakaphalasam±pattiya½ na cira½ tiµµhati. Valañjanasam±pattiya½ pana addh±naparicchedova pam±ºa½. Tasm± s± µhiti n±ma hoti. Ten±ha– “animitt±ya cetovimuttiy± µhitiy±”ti. Tass± ciraµµhitattha½ kati paccay±ti attho. Vissajjane panass± pubbe ca abhisaªkh±roti addh±naparicchedo vutto. Vuµµh±n±y±ti idha bhavaªgavuµµh±na½ pucchati. Vissajjanepiss± sabbanimitt±nañca manasik±roti r³p±dinimittavasena bhavaªgasahaj±tamanasik±ro vutto.
459. Y± c±ya½, ±vusoti idha ki½ pucchati? Idha añña½ abhinava½ n±ma natthi. Heµµh± kathitadhammeyeva ekato samodh±netv± pucch±m²ti pucchati. Kattha pana te kathit±? “N²lampi sañj±n±ti p²takampi, lohitakampi, od±takampi sañj±n±t²”ti (ma. ni. 1.450) etasmiñhi µh±ne appam±º± cetovimutti kathit±. “Natthi kiñc²ti ±kiñcaññ±yatananti neyyan”ti (ma. ni. 1.451) ettha ±kiñcañña½. “Paññ±cakkhun± paj±n±t²”ti (ma. ni. 1.451) ettha suññat±. “Kati pan±vuso, paccay± animitt±ya cetovimuttiy± µhitiy± vuµµh±n±y±”ti ettha animitt±. Eva½ heµµh± kathit±va imasmi½ µh±ne ekato samodh±netv± pucchati. Ta½ pana paµikkhipitv± et± tasmi½ tasmi½ µh±ne niddiµµh±v±ti vatv± aññe catt±ro dhamm± ekan±mak± atthi. Eko dhammo catun±mako atthi, eta½ p±kaµa½ katv± kath±petu½ idha pucchat²ti aµµhakath±ya½ sanniµµh±na½ kata½. Tass± vissajjane aya½ vuccat±vuso, appam±º± cetovimutt²ti aya½ pharaºa-appam±ºat±ya appam±º± n±ma. Ayañhi appam±ºe v± satte pharati, ekasmimpi v± satte asesetv± pharati.
Aya½ vuccat±vuso, ±kiñcaññ±ti ±rammaºakiñcanassa abh±vato ±kiñcaññ±. Attena v±ti atta bh±vaposapuggal±disaªkh±tena attena suñña½. Attaniyena v±ti c²var±diparikkh±rasaªkh±tena attaniyena suñña½. Animitt±ti r±ganimitt±d²na½ abh±veneva animitt±, arahattaphalasam±patti½ sandh±y±ha. N±natth± ceva n±n±byañjan± c±ti byañjanampi nesa½ n±n± atthopi. Tattha byañjanassa n±nat± p±kaµ±va. Attho pana, appam±º± cetovimutti bh³mantarato mahaggat± eva hoti r³p±vacar±; ±rammaºato satta paññatti-±rammaº±. ¾kiñcaññ± bhummantarato mahaggat± ar³p±vacar±; ±rammaºato na vattabb±rammaº±. Suññat± bhummantarato k±m±vacar±; ±rammaºato saªkh±r±rammaº±. Vipassan± hi ettha suññat±ti adhippet±. Animitt± bhummantarato lokuttar±; ±rammaºato nibban±rammaº±.
R±go kho, ±vuso, pam±ºakaraºoti-±d²su yath± pabbatap±de p³tipaººarasa-udaka½ n±ma hoti k±¼avaººa½; olokent±na½ by±masatagambh²ra½ viya kh±yati. Yaµµhi½ v± rajju½ v± gahetv± minantassa piµµhip±dottharaºamattampi na hoti. Evameva½ y±va r±g±dayo nuppajjanti, t±va puggala½ sañj±nitu½ na sakk± honti, sot±panno viya, sakad±g±m² viya, an±g±m² viya ca kh±yati. Yad± panassa r±g±dayo uppajjanti, tad± ratto duµµho m³¼hoti paññ±yati. Iti ete “ettako ayan”ti puggalassa pam±ºa½ dassento viya uppajjant²ti pam±ºakaraº± n±ma vutt±. Y±vat± kho, ±vuso, appam±º± cetovimuttiyoti yattak± appam±º± cetovimuttiyo. Kittak± pana t±? Catt±ro brahmavih±r±, catt±ro magg±, catt±ri ca phal±n²ti dv±dasa. Tattha brahmavih±r± pharaºa-appam±ºat±ya appam±º±. Ses± pam±ºakaraº±na½ kiles±na½ abh±vena appam±º±. Nibb±nampi appam±ºameva, cetovimutti pana na hoti, tasm± na gahita½. Akupp±ti arahattaphalacetovimutti; s± hi t±sa½ sabbajeµµhik±, tasm± aggamakkh±yat²ti vutt±. R±go kho, ±vuso, kiñcanoti r±go uppajjitv± puggala½ kiñcati maddati palibundhati. Tasm± kiñcanoti vutto. Manuss± kira goºehi khala½ madd±pento kiñcehi kapila, kiñcehi k±¼ak±ti vadanti. Eva½ maddanattho kiñcanatthoti veditabbo. Dosamohesupi eseva nayo. ¾kiñcaññ± cetovimuttiyo n±ma nava dhamm± ±kiñcaññ±yatanañca maggaphal±ni ca. Tattha ±kiñcaññ±yatana½ kiñcana½ ±rammaºa½ assa natth²ti ±kiñcañña½. Maggaphal±ni kiñcan±na½ maddan±na½ palibundhanakiles±na½ natthit±ya ±kiñcaññ±ni. Nibb±nampi ±kiñcañña½, cetovimutti pana na hoti, tasm± na gahita½.
R±go kho, ±vuso, nimittakaraºoti-±d²su yath± n±ma dvinna½ kul±na½ sadis± dve vacchak± honti. Y±va tesa½ lakkhaºa½ na kata½ hoti, t±va “aya½ asukakulassa vacchako, aya½ asukakulass±”ti na sakk± honti j±nitu½. Yad± pana tesa½ sattis³l±d²su aññatara½ lakkhaºa½ kata½ hoti, tad± sakk± honti j±nitu½. Evameva y±va puggalassa r±go nuppajjati, t±va na sakk± hoti j±nitu½ ariyo v± puthujjano v±ti. R±go panassa uppajjam±nova sar±go n±ma aya½ puggaloti sañj±nananimitta½ karonto viya uppajjati, tasm± “nimittakaraºo”ti vutto. Dosamohesupi eseva nayo.
Animitt± cetovimutti n±ma terasa dhamm±– vipassan±, catt±ro ±rupp±, catt±ro magg±, catt±ri ca phal±n²ti. Tattha vipassan± niccanimitta½ sukhanimitta½ attanimitta½ uggh±µet²ti animitt± n±ma. Catt±ro ±rupp± r³panimittassa abh±vena animitt± n±ma. Maggaphal±ni nimittakaraº±na½ kiles±na½ abh±vena animitt±ni. Nibb±nampi animittameva, ta½ pana cetovimutti na hoti, tasm± na gahita½. Atha kasm± suññat± cetovimutti na gahit±ti? S±, “suññ± r±gen±”ti-±divacanato sabbattha anupaviµµh±va, tasm± visu½ na gahit± Ekatth±ti ±rammaºavasena ekatth±. Appam±ºa½ ±kiñcañña½ suññata½ animittanti hi sabb±net±ni nibb±nasseva n±m±ni. Iti imin± pariy±yena ekatth±. Aññasmi½ pana µh±ne appam±º± honti, aññasmi½ ±kiñcaññ± aññasmi½ suññat± aññasmi½ animitt±ti imin± pariy±yena n±n±byañjan±. Iti thero yath±nusandhin±va desana½ niµµhapes²ti.

Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

Mah±vedallasuttavaººan± niµµhit±.