Evañca pana vatv± vedehisi aj±nitv± may± katanti gandh±risi½ kham±pesi. Te ubhopi tapa½ caritv± brahmaloka½ agama½su. Eva½ tath±gatassa bodhisattak±lepi d²gharatta½ ±j²vaµµhamakas²la½ parisuddha½ ahosi. Uttajjh±panno ayam±yasm± bhikkhu yasapattoti ayam±yasm± amh±ka½ satth± bhikkhu ñatta½ paññ±tabh±va½ p±kaµabh±va½ ajjh±panno nu kho, sayañca pariv±rasampatti½ patto nu kho noti. Tena cassa paññ±tajjh±pannabh±vena yasasannissitabh±vena ca ki½ ekacce ±d²nav± sandissanti ud±hu noti eva½ samannesant³ti dasseti. Na t±va, bhikkhaveti, bhikkhave, y±va bhikkhu na r±jar±jamah±matt±d²su abhiññ±tabh±va½ v± pariv±rasampatti½ v± ±panno hoti, t±va ekacce m±n±tim±n±dayo ±d²nav± na sa½vijjanti upasant³pasanto viya sot±panno viya sakad±g±m² viya ca viharati. Ariyo nu kho puthujjano nu khotipi ñ±tu½ na sakk± hoti. Yato ca kho, bhikkhaveti yad± pana idhekacco bhikkhu ñ±to hoti pariv±rasampanno v±, tad± tiºhena siªgena gogaºa½ vijjhanto duµµhagoºo viya, migasaªgha½ abhimaddam±no d²pi viya ca aññe bhikkh³ tattha tattha vijjhanto ag±ravo asabh±gavutti aggap±dena bh³mi½ phusanto viya carati. Ekacco pana kulaputto yath± yath± ñ±to hoti yasass², tath± tath± phalabh±rabharito viya s±li suµµhutara½ onamati, r±jar±jamah±matt±d²su upasaªkamantesu akiñcanabh±va½ paccavekkhitv± samaºasañña½ upaµµhapetv± chinnavis±ºa-usabho viya, caº¹±lad±rako viya ca sorato niv±to n²cacitto hutv± bhikkhusaªghassa ceva sadevakassa ca lokassa, hit±ya sukh±ya paµipajjati. Evar³pa½ paµipatti½ sandh±ya “n±ssa idhekacce ±d²nav±”ti ±ha. Tath±gato pana aµµhasu lokadhammesu t±d², so hi l±bhepi t±d², al±bhepi t±d², yasepi t±d², ayasepi t±d², pasa½s±yapi t±d², nind±yapi t±d², sukhepi t±d², dukkhepi t±d², tasm± sabb±k±rena n±ssa idhekacce ±d²nav± sa½vijjanti. Abhay³paratoti abhayo hutv± uparato, accant³parato satat³paratoti attho. Na v± bhayena uparatotipi abhay³parato. Catt±ri hi bhay±ni kilesabhaya½ vaµµabhaya½ duggatibhaya½ upav±dabhayanti. Puthujjano cat³hipi bhayehi bh±yati. Sekkh± t²hi, tesañhi duggatibhaya½ pah²na½, iti satta sekkh± bhay³parat±, kh²º±savo abhay³parato n±ma, tassa hi ekampi bhaya½ natthi. Ki½ parav±dabhaya½ natth²ti? Natthi. Par±nuddaya½ pana paµicca, “m±disa½ kh²º±sava½ paµicca satt± m± nassant³”ti upav±da½ rakkhati. M³luppalav±pivih±rav±s² yasatthero viya. Thero kira m³luppalav±pig±ma½ piº¹±ya p±visi. Athassa upaµµh±kakuladv±ra½ pattassa patta½ gahetv± thaº¹ilap²µhaka½ niss±ya ±sana½ paññapesu½. Amaccadh²t±pi ta½yeva p²µhaka½ niss±ya paratobh±ge n²catara½ ±sana½ paññ±petv± nis²di. Eko nev±siko bhikkhu pacch± piº¹±ya paviµµho dv±re µhatv±va olokento thero amaccadh²tar± saddhi½ ekamañce nisinnoti sallakkhetv±, “aya½ pa½suk³liko vih±reva upasant³pasanto viya viharati, antog±me pana upaµµh±yik±hi saddhi½ ekamañce nis²dat²”ti cintetv±, “ki½ nu kho may± duddiµµhan”ti punappuna½ oloketv± tath±saññ²va hutv± pakk±mi. Theropi bhattakicca½ katv± vih±ra½ gantv± vasanaµµh±na½ pavisitv± dv±ra½ pidh±ya nis²di. Nev±sikopi katabhattakicco vih±ra½ gantv±, “ta½ pa½suk³lika½ niggaºhitv± vih±r± nikka¹¹hiss±m²”ti asaññatan²h±rena therassa vasanaµµh±na½ gantv± paribhogaghaµato uluªkena udaka½ gahetv± mah±sadda½ karonto p±de dhovi. Thero, “ko nu kho aya½ asaññatac±riko”ti ±vajjanto sabba½ ñatv±, “aya½ mayi mana½ padosetv± ap±y³pago m± ahos²”ti veh±sa½ abbhuggantv± kaººik±maº¹alasam²pe pallaªkena nis²di. Nev±siko duµµh±k±rena ghaµika½ ukkhipitv± dv±ra½ vivaritv± anto paviµµho thera½ apassanto, “heµµh±mañca½ paviµµho bhavissat²”ti oloketv± tatth±pi apassanto nikkhamitu½ ±rabhi. Thero ukk±si. Itaro uddha½ olokento disv± adhiv±setu½ asakkonto evam±ha– “patir³pa½ te, ±vuso, pa½suk³lika eva½ ±nubh±vasampannassa upaµµh±yik±ya saddhi½ ekamañce nis²ditun”ti. Pabbajit± n±ma, bhante, m±tug±mena saddhi½ na ekamañce nis²danti, tumhehi pana duddiµµhametanti. Eva½ kh²º±sav± par±nudday±ya upav±da½ rakkhanti. Khay± r±gass±ti r±gassa khayeneva. V²tar±gatt± k±me na paµisevati, na paµisaªkh±ya v±retv±ti. Tañceti eva½ tath±gatassa kilesappah±na½ ñatv± tattha tattha µhitanisinnak±l±d²supi catuparisamajjhe alaªkatadhamm±sane nis²ditv±pi itipi satth± v²tar±go v²tadoso v²tamoho vantakileso pah²namalo abbh± muttapuººacando viya suparisuddhoti eva½ tath±gatassa kilesappah±ne vaººa½ kathayam±na½ ta½ v²ma½saka½ bhikkhu½ pare eva½ puccheyyu½ ceti attho. ¾k±r±ti k±raº±ni. Anvay±ti anubuddhiyo. Saªghe v± viharantoti appekad± aparicchinnagaºanassa bhikkhusaªghassa majjhe viharanto. Eko v± viharantoti icch±maha½, bhikkhave a¹¹ham±sa½ paµisall²yitunti, tem±sa½ paµisall²yitunti eva½ paµisall±ne ceva p±lileyyakavanasaº¹e ca ekako viharanto. Sugat±ti suµµhugat± suppaµipann± k±rak± yuttapayutt±. Evar³p±pi hi ekacce bhikkh³ atthi. Duggat±ti duµµhugat± duppaµipann± k±yada¼hibahul± vissaµµhakammaµµh±n±. Evar³p±pi ekacce atthi. Gaºamanus±sant²ti gaºabandhanena baddh± gaº±r±m± gaºabahulik± hutv± gaºa½ pariharanti. Evar³p±pi ekacce atthi. Tesa½ paµipakkhabh³t± gaºato nissaµ± visa½saµµh± vippamuttavih±rinopi atthi. ¾misesu sandissant²ti ±misagiddh± ±misacakkhuk± catupaccaya-±misatthameva ±hiº¹am±n± ±misesu sandissam±nakabhikkh³pi atthi. ¾misena anupalitt± cat³hi paccayehi vinivattam±nas± abbh± muttacandasadis± hutv± viharam±n±pi atthi. N±yam±yasm± ta½ tena avaj±n±t²ti aya½ ±yasm± satth± t±ya t±ya paµipattiy± ta½ ta½ puggala½ n±vaj±n±ti, aya½ paµipanno k±rako, aya½ gaºato nissaµo visa½saµµho. Aya½ ±misena anupalitto paccayehi vinivattam±naso abbh± mutto candim± viy±ti evamassa gehasitavasena uss±dan±pi natthi. Aya½ duppaµipanno ak±rako k±yada¼hibahulo vissaµµhakammaµµh±no, aya½ gaºabandhanabaddho, aya½ ±misagiddho lolo ±misacakkhukoti evamassa gehasitavasena apas±dan±pi natth²ti attho. Imin± ki½ kathita½ hoti? Tath±gatassa sattesu t±dibh±vo kathito hoti. Ayañhi–
“Vadhakassa devadattassa, corassaªgulim±lino;
dhanap±le r±hule ca, sabbesa½ samako mun²”ti. (Mi. pa. 6.6.5).
489. Tatra, bhikkhaveti tesu dv²su v²ma½sakesu. Yo, “ke pan±yasmato ±k±r±”ti pucch±ya½ ±gato gaºµhiv²ma½sako ca, yo “abhay³parato ayam±yasm±”ti ±gato m³lav²ma½sako ca. Tesu m³lav²ma½sakena tath±gatova uttari paµipucchitabbo. So hi pubbe parasseva kath±ya niµµhaªgato. Paro ca n±ma j±nitv±pi katheyya aj±nitv±pi. Evamassa kath± bh³t±pi hoti abh³t±pi, tasm± parasseva kath±ya niµµha½ agantv± tato uttari tath±gatova paµipucchitabboti attho. By±karam±noti ettha yasm± tath±gatassa micch±by±karaºa½ n±ma natthi, tasm± samm± micch±ti avatv± by±karam±notveva vutta½. Eta½ pathohamasmi eta½ gocaroti esa mayha½ patho esa gocaroti attho. “Et±p±tho”tipi p±µho, tassattho mayha½ ±j²vaµµhamakas²la½ parisuddha½, sv±ha½ tassa parisuddhabh±vena v²ma½sakassa bhikkhuno ñ±ºamukhe et±p±tho, eva½ ±p±tha½ gacch±m²ti vutta½ hoti. No ca tena tammayoti tenapi c±ha½ parisuddhena s²lena na tammayo, na sataºho, parisuddhas²latt±va nittaºhohamasm²ti d²peti. Uttaruttari½ paº²tapaº²tanti uttaruttari½ ceva paº²tatarañca katv± deseti. Kaºhasukkasappaµibh±ganti kaºha½ ceva sukkañca, tañca kho sappaµibh±ga½ savipakkha½ katv±, kaºha½ paµib±hitv± sukkanti sukka½ paµib±hitv± kaºhanti eva½ sappaµibh±ga½ katv± kaºhasukka½ deseti. Kaºha½ desentopi sa-uss±ha½ savip±ka½ deseti, sukka½ desentopi sa-uss±ha½ savip±ka½ deseti. Abhiññ±ya idhekacca½ dhamma½ dhammesu niµµha½ gacchat²ti tasmi½ desite dhamme ekacca½ paµivedhadhamma½ abhiññ±ya tena paµivedhadhammena desan±dhamme niµµha½ gacchati. Satthari pas²dat²ti eva½ dhamme niµµha½ gantv± bhiyyosomatt±ya samm±sambuddho so bhagav±ti satthari pas²dati. Tena pana bhagavat± yo dhammo akkh±to, sopi sv±kkh±to bhagavat± dhammo niyy±nikatt±. Yv±ssa ta½ dhamma½ paµipanno saªgho, sopi suppaµipanno vaªk±didosarahita½ paµipada½ paµipannatt±ti eva½ dhamme saªghepi pas²dati. Tañceti ta½ eva½ pasanna½ tattha tattha tiººa½ ratan±na½ vaººa½ kathenta½ bhikkhu½. 490. Imehi ±k±reh²ti imehi satthuv²ma½sanak±raºehi. Imehi padeh²ti imehi akkharasampiº¹anapadehi. Imehi byañjaneh²ti imehi idha vuttehi akkharehi. Saddh± niviµµh±ti okappan± patiµµhit±. M³laj±t±ti sot±pattimaggavasena sañj±tam³l±. Sot±pattimaggo hi saddh±ya m³la½ n±ma. ¾k±ravat²ti k±raºa½ pariyesitv± gahitatt± sak±raº±. Dassanam³lik±ti sot±pattimaggam³lik±. So hi dassananti vuccati. Da¼h±ti thir±. Asa½h±riy±ti haritu½ na sakk±. Samaºena v±ti samitap±pasamaºena v±. Br±hmaºena v±ti b±hitap±pabr±hmaºena v±. Devena v±ti upapattidevena v±. M±rena v±ti vasavattim±rena v±, sot±pannassa hi vasavattim±ren±pi saddh± asa½h±riy± hoti s³rambaµµhassa viya. So kira satthu dhammadesana½ sutv± sot±panno hutv± geha½ ±gato. Atha m±ro dvatti½savaralakkhaºappaµimaº¹ita½ buddhar³pa½ m±petv± tassa gharadv±re µhatv±– “satth± ±gato”ti s±sana½ pahiºi. S³ro cintesi, “aha½ id±neva satthu santik± dhamma½ sutv± ±gato, ki½ nu kho bhavissat²”ti upasaªkamitv± satthusaññ±ya vanditv± aµµh±si. M±ro ±ha– “ya½ te may±, s³rambaµµha, r³pa½ anicca½…pe… viññ±ºa½ aniccanti kathita½, ta½ anupadh±retv±va sahas± may± eva½ vutta½. Tasm± tva½ r³pa½ nicca½…pe… viññ±ºa½ niccanti gaºh±h²”ti. S³ro cintesi– “aµµh±nameta½, ya½ buddh± anupadh±retv± apaccakkha½ katv± kiñci katheyyu½, addh± aya½ mayha½ vib±dhanattha½ m±ro ±gato”ti. Tato na½ tva½ m±roti ±ha. So mus±v±da½ k±tu½ n±sakkhi, ±ma m±rosm²ti paµij±ni. Kasm± ±gatos²ti vutte tava saddh±c±lanatthanti ±ha. Kaºha p±pima, tva½ t±va ekako tiµµha, t±dis±na½ m±r±na½ satampi sahassampi mama saddha½ c±letu½ asamattha½, maggena ±gat± saddh± n±ma sil±pathaviya½ patiµµhitasineru viya acal± hoti, ki½ tva½ etth±ti acchara½ pahari. So µh±tu½ asakkonto tatthevantaradh±yi. Brahmun± v±ti brahmak±yik±d²su aññatarabrahmun± v±. Kenaci v± lokasminti ete samaº±dayo µhapetv± aññenapi kenaci v± lokasmi½ haritu½ na sakk±. Dhammasamannesan±ti sabh±vasamannesan±. Dhammat±susamanniµµhoti dhammat±ya susamanniµµho, sabh±veneva suµµhu samannesito hot²ti attho. Sesa½ sabbattha utt±namev±ti.
Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya
V²ma½sakasuttavaººan± niµµhit±.