K±y±nupassan±-±n±p±napabbavaººan±

107. Id±ni seyyath±pi n±ma cheko vil²vak±rako th³lakilañjasaºhakilañjacaªkoµakape¼±puµ±d²ni upakaraº±ni kattuk±mo eka½ mah±veºu½ labhitv± catudh± bhinditv± tato ekeka½ veºukhaº¹a½ gahetv± ph±letv± ta½ ta½ upakaraºa½ kareyya, evameva bhagav± satipaµµh±nadesan±ya satt±na½ anekappak±ravises±dhigama½ kattuk±mo ekameva samm±sati½ “catt±ro satipaµµh±n±. Katame catt±ro? Idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharat²”ti-±din± nayena ±rammaºavasena catudh± bhinditv± tato ekeka½ satipaµµh±na½ gahetv± vibhajanto “kathañca bhikkhave”ti-±din± nayena niddesav±ra½ vattum±raddho.
Tattha kathañc±ti-±di vitth±retukamyat± pucch±. Aya½ panettha saªkhepattho– bhikkhave, kena ca pak±rena bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharat²ti? Esa nayo sabbapucch±v±resu. Idha, bhikkhave, bhikkh³ti, bhikkhave, imasmi½ s±sane bhikkhu. Ayañhettha idha-saddo sabbappak±rak±y±nupassan±nibbattakassa puggalassa sannissayabh³tas±sanaparid²pano aññas±sanassa tath±bh±vapaµisedhano ca. Vuttañheta½ “idheva, bhikkhave, samaºo…pe… suññ± parappav±d± samaºebhi aññeh²”ti (ma. ni. 1.139). Tena vutta½ “imasmi½ s±sane bhikkh³”ti.
“Araññagato v±…pe… suññ±g±ragato v±”ti idamassa satipaµµh±nabh±van±nur³pasen±sanapariggahaparid²pana½. Imassa hi bhikkhuno d²gharatta½ r³p±d²su ±rammaºesu anuvisaµa½ citta½ kammaµµh±nav²thi½ otaritu½ na icchati, k³µagoºayuttaratho viya uppathameva dh±vati, tasm± seyyath±pi n±ma gopo k³µadhenuy± sabba½ kh²ra½ pivitv± va¹¹hita½ k³µavaccha½ dametuk±mo dhenuto apanetv± ekamante mahanta½ thambha½ nikhaºitv± tattha yottena bandheyya. Athassa so vaccho ito cito ca vipphanditv± pal±yitu½ asakkonto tameva thambha½ upanis²deyya v± upanipajjeyya v±, evameva imin±pi bhikkhun± d²gharatta½ r³p±rammaº±dirasap±nava¹¹hita½ duµµhacitta½ dametuk±mena r³p±di-±rammaºato apanetv± arañña½ v± rukkham³la½ v± suññ±g±ra½ v± pavesetv± tattha satipaµµh±n±rammaºatthambhe satiyottena bandhitabba½. Evamassa ta½ citta½ ito cito ca vipphanditv±pi pubbe ±ciºº±rammaºa½ alabham±na½ satiyotta½ chinditv± pal±yitu½ asakkonta½ tamev±rammaºa½ upac±rappan±vasena upanis²dati ceva upanipajjati ca. Ten±hu por±º±–
“Yath± thambhe nibandheyya, vaccha½ dama½ naro idha;
bandheyyeva½ saka½ citta½, satiy±rammaºe da¼han”ti.
Evamassa ta½ sen±sana½ bh±van±nur³pa½ hoti. Tena vutta½ “idamassa satipaµµh±nabh±van±nur³pasen±sanapariggahaparid²panan”ti.
Apica yasm± ida½ k±y±nupassan±ya muddhabh³ta½ sabbabuddhapaccekabuddhabuddhas±vak±na½ vises±dhigamadiµµhadhammasukhavih±rapadaµµh±na½ ±n±p±nassatikammaµµh±na½ itthipurisahatthi-ass±disaddasam±kula½ g±manta½ apariccajitv± na sukara½ samp±detu½, saddakaºµakatt± jh±nassa. Ag±make pana araññe sukara½ yog±vacarena ida½ kammaµµh±na½ pariggahetv± ±n±p±nacatutthajjh±na½ nibbattetv± tadeva jh±na½ p±daka½ katv± saªkh±re sammasitv± aggaphala½ arahatta½ p±puºitu½. Tasm±ssa anur³pasen±sana½ dassento bhagav± “araññagato v±”ti-±dim±ha.
Vatthuvijj±cariyo viya hi bhagav±. So yath± vatthuvijj±cariyo nagarabh³mi½ passitv± suµµhu upaparikkhitv± “ettha nagara½ m±peth±”ti upadisati, sotthin± ca nagare niµµhite r±jakulato mah±sakk±ra½ labhati, evameva yog±vacarassa anur³pa½ sen±sana½ upaparikkhitv± “ettha kammaµµh±na½ anuyuñjitabban”ti upadisati. Tato tattha kammaµµh±na½ anuyuñjantena yogin± anukkamena arahatte patte “samm±sambuddho vata so bhagav±”ti mahanta½ sakk±ra½ labhati.
Aya½ pana bhikkhu d²pisadisoti vuccati. Yath± hi mah±d²pir±j± araññe tiºagahana½ v± vanagahana½ v± pabbatagahana½ v± niss±ya nil²yitv± vanamahi½sagokaººas³kar±dayo mige gaºh±ti, evameva aya½ araññ±d²su kammaµµh±na½ anuyuñjanto bhikkhu yath±kkamena catt±ro magge ceva catt±ri ariyaphal±ni ca gaºh±ti. Ten±hu por±º±–
“Yath±pi d²piko n±ma, nil²yitv± gaºhat² mige;
tathev±ya½ buddhaputto, yuttayogo vipassako;
arañña½ pavisitv±na, gaºh±ti phalamuttaman”ti.
Tenassa parakkamajavayoggabh³mi½ araññasen±sana½ dassento bhagav± “araññagato v±”ti-±dim±ha. Ito para½ imasmi½ t±va ±n±p±napabbe ya½ vattabba½ siy±, ta½ visuddhimagge vuttameva.
Tassa pana imesa½ “d²gha½ v± assasanto d²gha½ assas±m²ti paj±n±ti…pe… passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²ti sikkhat²”ti eva½ vutt±na½ ass±sapass±s±na½ vasena sikkhato ass±sapass±sanimitte catt±ri jh±n±ni uppajjanti. So jh±n± vuµµhahitv± ass±sapass±se v± pariggaºh±ti jh±naªg±ni v±. Tattha ass±sapass±sakammiko “ime ass±sapass±s± ki½ nissit±, vatthu½ nissit±, vatthu n±ma karajak±yo, karajak±yo n±ma catt±ri mah±bh³t±ni up±d±r³pañc±”ti eva½ r³pa½ pariggaºh±ti, tato tad±rammaºe phassapañcamake n±manti eva½ n±mar³pa½ pariggahetv± tassa paccaya½ pariyesanto avijj±dipaµiccasamupp±da½ disv± “paccayapaccayuppannadhammamattameveta½, añño satto v± puggalo v± natth²”ti vitiººakaªkho sappaccayan±mar³pe tilakkhaºa½ ±ropetv± vipassana½ va¹¹hento anukkamena arahatta½ p±puº±ti. Ida½ ekassa bhikkhuno y±va arahatt± niyy±namukha½.
Jh±nakammikopi “im±ni jh±naªg±ni ki½ nissit±ni, vatthu½ nissit±ni. Vatthu n±ma karajak±yoti jh±naªg±ni n±ma½, karajak±yo r³pan”ti n±mar³pa½ vavatthapetv± tassa paccaya½ pariyesanto avijj±dipaccay±k±ra½ disv± “paccayapaccayuppannadhammamattameveta½, añño satto v± puggalo v± natth²”ti vitiººakaªkho sappaccayan±mar³pe tilakkhaºa½ ±ropetv± vipassana½ va¹¹hento anukkamena arahatta½ p±puº±ti, ida½ ekassa bhikkhuno y±va arahatt± niyy±namukha½.
Iti ajjhatta½ v±ti eva½ attano v± ass±sapass±sak±ye k±y±nupass² viharati. Bahiddh± v±ti parassa v± ass±sapass±sak±ye. Ajjhattabahiddh± v±ti k±lena attano, k±lena parassa ass±sapass±sak±ye. Etenassa paguºakammaµµh±na½ aµµhapetv± apar±para½ sañcaraºak±lo kathito. Ekasmi½ k±le panida½ ubhaya½ na labbhati.
Samudayadhamm±nupass² v±ti yath± n±ma kamm±rabhastañca gaggaran±¼iñca tajjañca v±y±ma½ paµicca v±to apar±para½ sañcarati, eva½ bhikkhuno karajak±yañca n±s±puµañca cittañca paµicca ass±sapass±sak±yo apar±para½ sañcarati. K±y±dayo dhamm± samudayadhamm±, te passanto “samudayadhamm±nupass² v± k±yasmi½ viharat²”ti vuccati. Vayadhamm±nupass² v±ti yath± bhast±ya apan²t±ya gaggaran±¼iy± bhinn±ya tajje ca v±y±me asati so v±to nappavattati evameva k±ye bhinne n±s±puµe viddhaste citte ca niruddhe ass±sapass±sak±yo n±ma nappavattat²ti k±y±dinirodh± ass±sapass±sanirodhoti eva½ passanto “vayadhamm±nupass² v± k±yasmi½ viharat²”ti vuccati. Samudayavayadhamm±nupass² v±ti k±lena samudaya½, k±lena vaya½ anupassanto. Atthi k±yoti v± panass±ti k±yova atthi, na satto, na puggalo, na itth², na puriso, na att±, na attaniya½, n±ha½, na mama, na koci, na kassac²ti evamassa sati paccupaµµhit± hoti.
Y±vadev±ti payojanaparicchedavavatth±panameta½. Ida½ vutta½ hoti– y± sati paccupaµµhit± hoti, s± na aññatth±ya. Atha kho y±vadeva ñ±ºamatt±ya apar±para½ uttaruttari ñ±ºapam±ºatth±ya ceva satipam±ºatth±ya ca, satisampajaññ±na½ vu¹¹hatth±y±ti attho. Anissito ca viharat²ti taºh±nissayadiµµhinissay±na½ vasena anissito viharati. Na ca kiñci loke up±diyat²ti lokasmi½ kiñci r³pa½ v±…pe… viññ±ºa½ v± “aya½ me att± v± attaniya½ v±”ti na gaºh±ti. Evamp²ti upari-attha½ up±d±ya sampiº¹anattho pik±ro. Imin± pana padena bhagav± ±n±p±napabbadesana½ niyy±tetv± dasseti.
Tattha ass±sapass±saparigg±hik± sati dukkhasacca½, tass± samuµµh±pik± purimataºh± samudayasacca½, ubhinna½ appavatti nirodhasacca½, dukkhaparij±nano samudayapajahano nirodh±rammaºo ariyamaggo maggasacca½. Eva½ catusaccavasena ussakkitv± nibbuti½ p±puº±t²ti idamekassa ass±sapass±savasena abhiniviµµhassa bhikkhuno y±va arahatt± niyy±namukhanti.

¾n±p±napabbavaººan± niµµhit±.