6. Devad³tasutta½
36. “T²ºim±ni bhikkhave, devad³t±ni. Katam±ni t²ºi? Idha, bhikkhave, ekacco k±yena duccarita½ carati, v±c±ya duccarita½ carati, manas± duccarita½ carati. So k±yena duccarita½ caritv±, v±c±ya duccarita½ caritv±, manas± duccarita½ caritv± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. Tamena½, bhikkhave, nirayap±l± n±n±b±h±su gahetv± yamassa rañño dassenti– ‘aya½, deva, puriso amatteyyo apetteyyo as±mañño abrahmañño, na kule jeµµh±pac±y². Imassa devo daº¹a½ paºet³”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± paµhama½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati– ‘ambho, purisa, na tva½ addasa manussesu paµhama½ devad³ta½ p±tubh³tan’ti? So evam±ha– ‘n±ddasa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa, na tva½ addasa manussesu itthi½ v± purisa½ v± ±s²tika½ v± n±vutika½ v± vassasatika½ v± [passa ma. ni. 3.263] j±tiy± jiººa½ gop±nasivaªka½ bhogga½ daº¹apar±yaºa½ [daº¹apar±yana½ (sy±. ka½. p².)] pavedham±na½ gacchanta½ ±tura½ gatayobbana½ khaº¹adanta½ palitakesa½ vil³na½ khallitasira½ [khalita½ siro (s². p².), khalitasira½ (sy±. ka½.) ma. ni. 3.263] valita½ tilak±hatagattan’ti? So evam±ha– ‘addasa½, bhante”’ti. “Tamena½ bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho, purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi– ahampi khomhi jar±dhammo jara½ anat²to, hand±ha½ kaly±ºa½ karomi, k±yena v±c±ya manas±’ti? So evam±ha– ‘n±sakkhissa½, bhante. Pam±dassa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho, purisa, pam±dat±ya [pam±davat±ya (s². sy±. ka½. p².) ma. ni. 3.262] na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. Taggha tva½ [ta½ (ka.)], ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ [te (ka.)] pamatta½. Ta½ kho pana te eta½ [ta½ kho paneta½ (s². sy±. ka½. p².)] p±pakamma½ [p±pa½ kamma½ (s².)] neva m±tar± kata½, na pitar± kata½, na bh±tar± kata½, na bhaginiy± kata½, na mitt±maccehi kata½, na ñ±tis±lohitehi kata½, na devat±hi kata½ na samaºabr±hmaºehi kata½; atha kho tay±veta½ p±pakamma½ kata½, tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± paµhama½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv±, dutiya½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati– ‘ambho purisa, na tva½ addasa manussesu dutiya½ devad³ta½ p±tubh³tan’ti? So evam±ha– ‘n±ddasa½, bhante’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa, na tva½ addasa manussesu itthi½ v± purisa½ v± ±b±dhika½ dukkhita½ b±¼hagil±na½, sake muttakar²se palipanna½ sem±na½, aññehi vuµµh±piyam±na½, aññehi sa½vesiyam±nan’ti? So evam±ha– ‘addasa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi– ahampi khomhi by±dhidhammo by±dhi½ anat²to, hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±’ti? So evam±ha– ‘n±sakkhissa½, bhante. Pam±dassa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa pam±dat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. Taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. Ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ neva m±tar± kata½, na pitar± kata½, na bh±tar± kata½, na bhaginiy± kata½, na mitt±maccehi kata½, na ñ±tis±lohitehi kata½, na devat±hi kata½, na samaºabr±hmaºehi kata½; atha kho tay±veta½ p±pakamma½ kata½. Tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± dutiya½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv±, tatiya½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati– ‘ambho purisa, na tva½ addasa manussesu tatiya½ devad³ta½ p±tubh³tan’ti? So evam±ha– ‘n±ddasa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa, na tva½ addasa manussesu itthi½ v± purisa½ v± ek±hamata½ v± dv²hamata½ v± t²hamata½ v± uddhum±taka½ vin²laka½ vipubbakaj±tan’ti? So evam±ha– ‘addasa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi– ahampi khomhi maraºadhammo maraºa½ anat²to, hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±’ti? So evam±ha– ‘n±sakkhissa½, bhante. Pam±dassa½, bhante”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha– ‘ambho purisa, pam±dat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. Taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. Ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ neva m±tar± kata½, na pitar± kata½, na bh±tar± kata½, na bhaginiy± kata½, na mitt±maccehi kata½, na ñ±tis±lohitehi kata½, na devat±hi kata½, na samaºabr±hmaºehi kata½; atha kho tay±veta½ p±pakamma½ kata½. Tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²”’ti. “Tamena½, bhikkhave, yamo r±j± tatiya½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv± tuºh² hoti. Tamena½ bhikkhave, nirayap±l± pañcavidhabandhana½ n±ma k±raºa½ karonti. Tatta½ ayokhila½ hatthe gamenti. Tatta½ ayokhila½ dutiyasmi½ hatthe gamenti. Tatta½ ayokhila½ p±de gamenti. Tatta½ ayokhila½ dutiyasmi½ p±de gamenti. Tatta½ ayokhila½ majjhe urasmi½ gamenti. So tattha dukkh± tibb± [tipp± (s².)] khar± kaµuk± vedan± vediyati, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. “Tamena½ bhikkhave, nirayap±l± sa½vesetv± [sa½ka¹¹hitv± (ka.)] kudh±r²hi tacchanti. So tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vediyati, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. “Tamena½, bhikkhave, nirayap±l± uddha½p±da½ adhosira½ gahetv± v±s²hi tacchanti…pe… tamena½, bhikkhave, nirayap±l± rathe yojetv± ±ditt±ya bh³miy± sampajjalit±ya sajotibh³t±ya [sañjotibh³t±ya (sy±. ka½.)] s±rentipi pacc±s±rentipi…pe… tamena½, bhikkhave, nirayap±l± mahanta½ aªg±rapabbata½ ±ditta½ sampajjalita½ sajotibh³ta½ ±ropentipi oropentipi…pe… tamena½, bhikkhave, nirayap±l± uddha½p±da½ adhosira½ gahetv± tatt±ya lohakumbhiy± pakkhipanti, ±ditt±ya sampajjalit±ya sajotibh³t±ya. So tattha pheºuddehaka½ paccam±no sakimpi uddha½ gacchati, sakimpi adho gacchati, sakimpi tiriya½ gacchati. So tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vediyati, na ca t±va k±la½ karoti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. Tamena½, bhikkhave, nirayap±l± mah±niraye pakkhipanti. So kho pana, bhikkhave, mah±nirayo–
“Catukkaººo catudv±ro, vibhatto bh±gaso mito;
ayop±k±rapariyanto, ayas± paµikujjito.
“Tassa ayomay± bh³mi, jalit± tejas± yut±;
samant± yojanasata½, pharitv± tiµµhati sabbad±”ti [pe va. 70-71, 240-241].
“Bh³tapubba½, bhikkhave, yamassa rañño etadahosi– ‘ye kira, bho, loke p±pak±ni kamm±ni karonti te evar³p± vividh± kammak±raº± kar²yanti. Aho vat±ha½ manussatta½ labheyya½, tath±gato ca loke uppajjeyya araha½ samm±sambuddho, tañc±ha½ bhagavanta½ payirup±seyya½. So ca me bhagav± dhamma½ deseyya, tassa c±ha½ bhagavato dhamma½ ±j±neyyan’ti. Ta½ kho pan±ha½, bhikkhave, na aññassa samaºassa v± br±hmaºassa v± sutv± eva½ vad±mi, api ca kho, bhikkhave, yadeva me s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadev±ha½ vad±m²”ti.
“Codit± devad³tehi, ye pamajjanti m±ºav±;
te d²gharatta½ socanti, h²nak±y³pag± nar±.
“Ye ca kho devad³tehi, santo sappuris± idha;
codit± nappamajjanti, ariyadhamme kud±cana½.
“Up±d±ne bhaya½ disv±, j±timaraºasambhave;
anup±d± vimuccanti, j±timaraºasaªkhaye.
“Te appamatt± [te khoppamatt± (s².), te khemappatt± (sy±. ka½. p².) ma. ni. 3.271] sukhino [sukhit± (s². sy±.)], diµµhadhamm±bhinibbut±;
sabbaverabhay±t²t±, sabbadukkha½ upaccagun”ti. Chaµµha½.