7. Catumah±r±jasutta½

37. “Aµµhamiya½, bhikkhave, pakkhassa catunna½ mah±r±j±na½ amacc± p±risajj± ima½ loka½ anuvicaranti– ‘kacci bah³ manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karont²’ti. C±tuddasi½, bhikkhave, pakkhassa catunna½ mah±r±j±na½ putt± ima½ loka½ anuvicaranti– ‘kacci bah³ manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karont²’ti. Tadahu, bhikkhave, uposathe pannarase catt±ro mah±r±j±no s±maññeva ima½ loka½ anuvicaranti– ‘kacci bah³ manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karont²”’ti.
“Sace, bhikkhave, appak± honti manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karonti. Tamena½, bhikkhave, catt±ro mah±r±j±no dev±na½ t±vati½s±na½ sudhamm±ya sabh±ya sannisinn±na½ sannipatit±na½ ±rocenti– ‘appak± kho, m±ris±, manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karont²’ti. Tena kho, bhikkhave dev± t±vati½s± anattaman± honti– ‘dibb± vata, bho, k±y± parih±yissanti, parip³rissanti asurak±y±”’ti.
“Sace pana, bhikkhave, bah³ honti manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karonti. Tamena½, bhikkhave catt±ro mah±r±j±no dev±na½ t±vati½s±na½ sudhamm±ya sabh±ya sannisinn±na½ sannipatit±na½ ±rocenti– ‘bah³ kho m±ris±, manuss± manussesu matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino uposatha½ upavasanti paµij±garonti puññ±ni karont²’ti. Tena, bhikkhave, dev± t±vati½s± attaman± honti– ‘dibb± vata, bho, k±y± parip³rissanti, parih±yissanti asurak±y±”’ti.
“Bh³tapubba½, bhikkhave, sakko dev±namindo deve t±vati½se anunayam±no t±ya½ vel±ya½ ima½ g±tha½ abh±si–
“C±tuddasi½ pañcadasi½, y± ca pakkhassa aµµham²;
p±µih±riyapakkhañca, aµµhaªgasusam±gata½;
uposatha½ upavaseyya, yopissa [yopassa (s². sy±. ka½. p².)] m±diso naro”ti.
“S± kho panes±, bhikkhave, sakkena dev±namindena g±th± dugg²t± na sug²t± dubbh±sit± na subh±sit±. Ta½ kissa hetu? Sakko hi, bhikkhave, dev±namindo av²tar±go av²tadoso av²tamoho.
“Yo ca kho so, bhikkhave, bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± brahmacariyo katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ± vimutto, tassa kho eta½, bhikkhave, bhikkhuno [tassa kho eta½ bhikkhuno (s². sy±.), tassa kho eva½ bhikkhave bhikkhuno (ka.)] kalla½ vacan±ya–
“C±tuddasi½ pañcadasi½, y± ca pakkhassa aµµham²;
p±µih±riyapakkhañca, aµµhaªgasusam±gata½;
uposatha½ upavaseyya, yopissa m±diso naro”ti.
“Ta½ kissa hetu? So hi, bhikkhave, bhikkhu v²tar±go v²tadoso v²tamoho”ti. Sattama½.